Ühendused tungivad avalikku poliitikasse

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

EMÜ praeguse esinduskogu esimehed: Kristina Mänd, Agu Laius ja Helmut Hallemaa. Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlaua eestvedaja AGU LAIUS soovitab iga Riigikokku kandideeriva poliitiku kohta välja uurida, kas ta peab kodanikuühendusi liitlasteks või rottideks riigi viljasalves.

Eelmine aasta oli Eesti kodanikuühendustele edukas mitmel põhjusel. Lõpuks võttis Riigikogu ühtse poliitilise tahte alusel vastu Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni (EKAK), mis oli üle ootuste tulemus meie poliitilise killustatuse ja vastasseisude oludes.

EKAKi vastuvõtmine andis kindla lähte kodanikuühenduste selle aasta tegevuseks. Et EKAKi põhimõtteid ellu viia, peab valitsus tegema koos kodanikuühendustega komisjoni, mis hakkab arutama, mida konkreetselt kodanikuühiskonna arenguks teha. Just selle komisjoni töö saab olema alanud aastal tähtsaimaks ülesandeks Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlauale (EMÜ).

Aasta jooksul on kodanikuühendused selle komisjoni tööks pingsalt valmistunud. Aprillis võttis EMÜ teine suurkogu vastu kodanikuühiskonna elujõulisuse dokumendi, kus on kirjas kõige olulisemad sammud kodanikuühenduste tegevuse hoogustamiseks. Esmajärjekorras vajavad ühist läbitöötamist järgmised valdkonnad: 1) kodanikuühenduste tegevust kujundava õigusruumi korrastamine ja uuringute tegemine, 2) heategevuse ja filantroopia muutmine meie elufilosoofia iseenesestmõistetavaks osaks, 3) inimeste tööhõive ja vabatahtliku osalemise suurendamine kodanikuühenduste kaudu, 4) kodanikuühenduste arendamine tugikeskuste võrgustiku ja selge riikliku rahastamise kaudu ja 5) kodanikuühenduste tegevuse läbipaistvust tagava kontrollsüsteemi väljatöötamine.

Poliitikauuringute keskus Praxis on juba alustanud tööd kodanikuühenduste statistika korrastamiseks. Kodanikuühendused ise on loonud mittetulundusühingute töötava tugivõrgustiku, mida riik peaks asuma toetama.

Kolmas sektor on end tõestanud ka töökohtade loojana: mittetulundusühingud osutavad üha enam sotsiaalteenuseid. Ka vabatahtlik töö hakkab muutuma meie, eriti noorte elu enesestmõistetavaks osaks.

Et kodanikuühenduste tegevus saab põhineda üksnes aususel ja usaldusel, tõstsid ühendused kilbile eetilise tegutsemise põhimõtted. Eelmisel aastal võeti EMÜ suurkogul vastu kodanikuühenduste eetikakoodeks ja nüüd vaatavad mitmed ühendused selle alusel läbi oma põhimõtteid. Ei olnud ka enne kõik ebaeetilised, kuid sel moel on antud avalikkusele ja ajakirjandusele mõõdupuu, kuidas teha vahet, kas tegemist on tõelise missioonitundest tegutseva kodanikuühendusega või üksnes mittetulundusühingu juriidilist vormi kasutava, isiklikku kasu taga ajava äriideega.

Kodanikuühendused ei jäänud aasta jooksul kõrvale ühestki olulisest ühiskonnaelu sündmusest. Euroopa tulevikukonvendi töölehakkamisel moodustati kodanikuühenduste kontaktgrupp, mis töötab samas rütmis konvendiga.

Üha enam näitasid mullu oma tahet mõjutada avalikku poliitikat valdkondlikud kodanikuühendused. Tehti ühispöördumisi valitsuse ja parlamendi poole, et taotleda mõne seaduse või seaduseparanduse vastuvõtmist, osaleda nende väljatöötamisel või juhtida tähelepanu ühiskonna valupunktidele. Näiteks on muudetud õigusabiteenuse seaduseelnõu, samuti tegid ühendused toetuskampaania võrdõiguslikkuse seaduse vastuvõtmiseks - kuigi mõlemad seadused on seni siiski vastu võtmata.

On ühendusi, mis on kohtu kaudu välja astunud avaliku võimu omavoli vastu. Eesti Nägemispuuetega Inimeste Fond käib kohut Tallinna linnaga, sest riigihankekonkursi läbiviimisel rikuti jõhkralt seadusi.

Poliitikudki on teadvustamas, et ühenduste heakskiiduta on raske otsuseid läbi suruda. Siinkohal võime mainida üliõpilaskondade tõsist tööd õppetoetuste asjas. Vajame veelgi enam poliitikuid, kes on valmis koostööks kodanikuühendustega, kes ise osalevad aktiivselt ühenduste töös ja kes suudavad juba seaduseelnõude koostamisele asudes kaasata töösse vajalike sihtrühmade esindajaid.

Nüüd peame keskenduma alanud valimiskampaaniale ning taotlema, et Riigikogusse valitakse inimesed, kes mõistavad kodanikuühiskonna olulisust. Peame korraldama kohtumisi Riigikogusse pürgijatega ja aru saama, kas nad peavad ühendusi oma liitlasteks või «rottideks riigi viljasalves».

Ent mitte kõik ei läinud möödunud aastal tagasilöökideta. Endiselt on tarvis korrastada kodanikuühenduste rahastamine avalikest vahenditest. Me ei liikunud rahastamise korrastamisel aastaga sammugi edasi, sest puudub poliitiline tahe.

Samas on ühenduste rahastamise süsteem riigis ja kohalikes omavalitsustes poliitiline ja korruptiivne. Rahastamise korrastamine peab saama põhiliseks valitsuse ja ühenduste ühiskomisjoni tööküsimuseks. Ühendustele eraldatav raha peab muutuma sõltumatuks ja korruptsioonivabaks, muidu kordub ikka ja jälle olukord, kus ootamatult keeldutakse raha eraldamast mõnele ühendusele, mis on osutunud poliitikule või ametnikule ebamugavaks - nagu hiljuti juhtus patsientide esindusühinguga.

Teiseks probleemiks on siseministeerium. Kui aasta tagasi andis siseministri esinemine EMÜ suurkogul lootust koostöö käivitumiseks, siis õige pea pidime tõdema, et ministeerium tegi vaid sõnu. Me ei liikunud sammugi edasi kodanikuühenduste rahastamise korrastamisel, kuigi isegi valitsuse otsus kohustab ministeeriumi seda tegema. Me ei alustanud dialoogi ühelgi teisel teemal, kuigi selle vajalikkusest räägiti ka ministeeriumis.

Läbirääkimiste ja koostöö asemel on ministeeriumi ja tema soosikute poolt tulnud hoopis räigeid etteheiteid nii kodanikuühenduste kui nende rahastajate suunas.

Üksnes kodanikuühenduste jõuline tegevus ja solidaarsus hoiavad ära tagasilöögid demokraatliku arengu teel. Mida kiiremini mõistavad seda poliitikud, seda stabiilsem ja arengusuutlikum saab olema meie ühiskond. Vastasel juhul liigume «kõva käe» võimu alla, kus kodanikuaktiivsus avaldub vaid juhi dikteeritud loosungite järelekordamises.

Kõik Eesti kodanikuühendused on oodatud laupäeval, 1. veebruaril algusega kell 10 Tallinnas Sakala keskuses algavale Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlaua III suurkogule.

Suurkogul räägitakse Eesti kodanikuühiskonna arengu põhiprobleemidest, võetakse vastu kodanikuühenduste pöördumine poliitikute poole ja valitakse järgmiseks aastaks uus esinduskogu.

Praegune Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlaua (EMÜ) esinduskogu aseesimees Kristina Mänd ütles, et kõik Eesti organisatsioonid peaksid suurkogul ütlema, mis on nende meelest kõige tõsisemad Eesti kolmanda sektori ees seisvad probleemid. «Kui me saaksime teada, mis ühendusi vaevab, kui kaugele on nende küsimuste lahendamisega jõutud ja mida peaks veel tegema, annaks see järgmise aasta esinduskogule täpsed suunised,» ütles Kristina Mänd.

Laupäevasel suurkogul räägib osalusdemokraatiast õiguskantsler Allar Jõks. EMÜ selleks aastaks valitud esinduskogu annab aru oma aastasest tegevusest. Erakondade esindajad tutvustavad oma valimisprogramme ja suhtumist kodanikuühendustesse.

EMÜ on avatud kodanikuühiskonna foorum, mille sihiks on koondada ja esindada Eesti kolmandat sektorit kõige üldisemates kogu sektorit puudutavates küsimustes. Ümarlaual osalemine on avatud kõikidele Eesti kodanikuühendustele. Kokkutulnute seast valitakse järgmiseks aastaks suurkogu otsuseid ellu viiv 32-liikmeline esinduskogu. Hääletamisel on igal ühendusel üks hääl, osalejaid võib ühest organisatsioonist olla rohkem. Osalemistasu ei ole. Lisateave: www.emy.ee.

Tulge kohale!

Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlaud vajab uusi tegijaid, kes päästaksid ümarlaua seisakust ja tooksid selleks aastaks uusi ja värskeid ideid.

Sel laupäeval koguneb kolmandat korda Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlaua suurkogu, kus valitakse ka järgmise aasta esinduskogu. Suurkogu ellujäämine sõltub otseselt sellest, kui palju tuleb kohale asjalikke inimesi ja kui tõsiselt nad üritust võtavad.

Kaks aastat tegutsenud ümarlaud on selle aja jooksul päris palju ära teinud, nagu kirjutab ka praegune ümarlaua esinduskogu esimees Agu Laius. Eelkõige on see jõud olnud Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni ettevalmistamise taga.

Kuid hetkel on ümarlaud jõudnud kriisi. Pärast kontseptsiooni vastuvõtmist Riigikogus ja veel mõne tähtsa projekti entusiastlikku ettevalmistamist on ümarlaual kadunud selge tegevussuund ja koos sellega ka tulisus.

Üheks näitajaks ümarlaua hädadest on see, et umbes pooled 32-st esinduskogusse valitust ei ilmu kunagi koosolekutele. Kusjuures tihti on need just suurte organisatsioonide esindajad. Kas näiteks Eestimaa Looduse Fondil ja Kodukandil pole ümarlauda vaja? Ühelt poolt on inetu lasta ennast valida ja siis mitte kohal käia. Kuid teiselt poolt peab ka ümarlaud mõtlema, mida teha, et olla osalejatele tõesti vajalik.

Ümarlaua uus esinduskogu peab seega endast tolmu välja kloppima ja selgusele jõudma, milline täpselt on tema roll sellel aastal ja edaspidi ning milline on kõige tõhusam viis endale võetud ülesandeid täita.

Kuid kes selle uue rolli määratleb? Siin ongi konks. Ümarlauda on kaks aastat vedanud ühed ja samad inimesed. Jah, õieti needsamad inimesed, kes üldse on vedanud kolmanda sektori esindusorganisatsioone. Avatud Eesti Fond, Jaan Tõnissoni Instituut, Eesti Mittetulundusühenduste ja Sihtasutuste Liit… Need väärikad tegijad on palju korda saatnud, aga neid tuleks hakata ümarlauas välja vahetama. Muidu jääb kolmas sektor paigale loksuma ja läheb sogaseks nagu kalatiik. Ning asja alustajad on lihtsalt väsinud.

Hapnikupuudusest peab sektori päästma uus põlvkond, mis peaks esinduskogu tasapisi üle võtma. Ja selleks on vaja, et nad 1. veebruaril kohale tuleksid ja ennast uude esinduskokku valida laseksid. Selleks on vaja, et kolmanda sektori organisatsioonid mõtleksid juba praegu, keda nad tahaksid esinduskogus näha.

Lõpuks: kas seda ümarlauda on siis ülepea vaja? Äkki pole mõtet ponnistada kunstlikku hingamist teha, kui kadunuke juba jahtub? Aga selles lugu ongi, et ümarlauda ei tohi kõigest hoolimata põhja lasta. See ümarlaud on ainus organ Eestis, miks võiks kogu sektorit esindada, kuna ta on ainus demokraatlik, kõigile avatud kodanikuühenduste kogu. Valitsus peab sel aastal moodustama ühendustega ühiskomisjoni. Ja kui kolmandal sektoril pole siis välja panna oma demokraatlikku esindust, hõivab selle koha mõni hoopis ebademokraatlikum asendusvariant ja hakkab seal ilma kellegi mandaadita laiutama.

Tagasi üles