Eesti Antarktika ekspeditsiooni jaamale on asukoht leitud

Allan Keian
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Väiksest Eestist saab peagi üks lõuna-mandri 27 valitsejast, sest jaanuari keskel pani kuulsa Lennuki kapten Mart Saarso Rossi mere ääres Eestile platsi «kinni», vahendab Postimees Online Eesti Päevalehte.

ädalavahetusel Antarktikast tagasi saabunud Saarso on praegu ainus eestlane, kes on näinud kohta, kus Eesti hakkab tegema Antarktikas oma ajalugu. Eesti on kõige väiksem riik, kes rajab lõunamandrile oma jaama. Saarso valis Eesti jaamaks välja 600 x 200 meetri suuruse sealkandis ainsa jääst vaba maalapi Rossi mere rannikul. Kaardilt vaadates asub tulevane jaam mandri tinglikust pealinnast McMurdost 320 kilomeetri kaugusel. Keskmise linnakvartali suurusel maalapil asuvad mõned järved, mida ühendavad ojad. Seal kasvavad samblikud ning järves elavatest vetikatest tõi Saarso juba esimesed proovid. Kahel pool kõrguvad liustikud. Saarso sõnul oli asukoha valimise üks eeldusi, et seal pääseb laevaga kohe jaama lähedale ning vabalt ka edasi sisemaale. Samuti oli oluline helikopterile sobilik maandumis-plats eriolukordade puhuks. Teine eeldus oli see, et koht pakub Eesti teadlastele tõsist tööd. «Sellest kohast pole isegi korralikku rannikukaarti,» rääkis Saarso. «Selles mõttes hea rajoon, kuna isegi mere sügavused on läbi uurimata,» lisas ta. Tegemist on kohaga, kus lähedal asub üsna vähe muid uurimisjaamu. Linnulennult 40 kilomeetri kaugusel asub vaid itaallaste jaam Terra Nova Bay. Eesti jaama asukoha valis Saarso välja itaallastest polaar-uurijate abiga, kes viisid teda otsingutele helikopteriga. «Itaallaste suhtumine oli väga pooldav,» ütleb Saarso. «Nende jaama juht kinnitas, et Eesti pürgimine on seda sümpaatsem, et me oleme nii väike riik.» Esimene ekspeditsioon peaks Rossi merre jõudma 2006. aasta jaanuariks ning jääma sinna kaheks kuuks. Praegune projekt käib kolme ekspeditsiooni kohta, neist viimane 2008. aasta talvel. Idee järgi peaksid ekspeditsioonid jätkuma, kui Eesti riigil püsib huvi. Ekspeditsiooni kuludeks on arvestatud 1,45 miljonit eurot ehk 22,6 miljonit krooni. Eelarve peab katma ekspeditsiooni ettevalmistamise, ekspeditsioonilaeva ülesõidu Hobartisse (Austraalia) ning töö Antarktikas kolmel suvehooajal.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles