Eesti teaduse suurim probleem on Soome Akadeemia presidendi hinnangul rahapuudus, mida võiksid leevendada nii kohalik tööstus kui ka riik, vahendab Postimees Online Eesti Päevalehte.
Teadlased ootavad panust ettevõtetelt
/nginx/o/2017/07/18/6905547t1h1b92.jpg)
5. veebruar 2003, 08:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti teadlased on fantastilised, loodan vaid, et nad saaksid rohkem ressursse,» ütles eile ja üleeile Eestis viibinud Soome Akadeemia president professor Reijo Vihko. Eriti oluline on tema sõnul saavutada Eesti ühiskonna selline areng, et majandusest läheks raha otse teadusesse. «Vähemalt meie kogemus Soomes on selline, et kui teadusesse investeerida, siis paranevad ka majandustulemused,» märkis Soome Akadeemia president. «Teadus- ja arenguuuringutes räägime ka tööstusest. Ja see võiks teil ka nii olla.» Soome teadusrahast tuleb tema sõnul 70 protsenti tööstuselt, riigieelarvest vaid kolmandik. Riigi panus moodustab Soomes üle kolme protsendi sisemajanduse kogutoodangust, Eestis vaid 0,6 protsenti. Eestis ettevõtete toetus väiksem. 1999. aastal sai Eesti teadus 64 protsenti rahast riigilt, 24 protsenti ettevõtlusest ja üheksa protsenti välismaistest toetustest. Samal ajal Euroopa Liidus rahastasid ettevõtted teadust 55 ja avalik sektor 36 protsenti ulatuses. «Eesti teaduse ja tööstuse suhet ei saa Soome omaga protsentuaalselt üldse võrrelda,» ütles Eesti Teaduste Akadeemia president Jüri Engelbrecht. «Riigi ülesanne oleks luua tingimusi, et tööstus hakkaks rohkem teaduse vastu huvi tundma.» Samas on olukord hakanud Engelbrechti sõnul vaikselt siiski paranema ja koostöö vastu on huvi tundnud näiteks Silmet. Teaduse tugev seotus tööstusega on muutnud Soome teaduse järjest rakenduslikumaks.