Suurtükiväepataljoni ajateenijad said eile põsed tahmaseks teha, kui kaitseväe keskpolügoonil prooviti Eestis esmakordselt järele Soomest toodud 122-millimeetristest haubitsatest laskmist.
Suurtükiväelased proovisid Soomest toodud haubitsatest laskmist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põse tahmaseks tegemine on suurtükiväelaste traditsioon. Kui suurtükiväelane esimest korda ehtsa mürsuga laetud haubitsa päästikust tõmbab, võtab ta pärast seda põlemiskambrist natuke tahma ja määrib põsele, rääkis eile põse tahmaseks saanud suurtükiväepataljoni õppur Bruno Strandberg.
Soomest 31,3 miljoni krooni eest ostetud 42 haubitsat olid enne Eestisse jõudmist elanud seiklusrikast elu. Haubitsad toodeti Nõukogude Liidus ning seejärel olid need kunagise Ida-Saksa rahvaarmee relvastuses.
Peagi pärast Berliini müüri langemist ostsid soomlased Saksamaalt suure hunniku Ida-Saksa armee relvasid, nende seas ka need haubitsad. Soomlased neid kasutama ei hakanud, vaid panid lattu tagavaraks, et sõja korral oleks võtta.
Mõne aja eest pakkusid soomlased neid eestlastele ning tänavu jõudsidki haubitsad kohale täpselt õigeks ajaks, et neid Narvas toimunud paraadil näidata.
Suurtükiväepataljoni ülem kapten Vahur Kütt lausus, et haubitsad on korralikud ja tõrkeid pole nendega esinenud. Esialgsed laskmistulemused kinnitasid, et mürsud tabasid neile ette nähtud 100 x 100 meetri suurust tinglikku kasti.
Meie haubitsatega samadest tehastest tulnud 122-millimeetrised suurtükid on ka idanaabrite armees endiselt edukalt kasutuses. Viimaste kümnendite sõdades on Venemaa paljuski just nende suurtükkide julge kasutamisega tšetšeenide ja grusiinide vastupanu murdnud.
Eilne lahinglaskmine oli esimene kord, kui Eestis kasutati neid suurtükke ajateenijate ja tulevaste suurtükiväe ohvitseride väljaõppe käigus.
Kütt lausus, et ajateenijate põhirelv on küll 155-millimeetrine NATO standardile vastav haubits, ent laskmas hakatakse käima 122-millimeetristega, sest nende moon on odavam.
Lahinglaskmine tähendas ajateenijatele terve nädala kestnud metsalaagri lõppu. Metsalaagris harjutasid suurtükiväelased positsioonide hõivamist ja mahajätmist ehk kaks-kolm korda päevas pandi suurtükid üles, valmistuti laskmiseks, seejärel pakiti asjad kokku ja liiguti teise kohta. Ööseks saadi aga sooja telki magama.
Kui lahinglaskmise pealtvaatajad tammusid külma käes ja tahtsid sooja tuppa tagasi, siis Strandberg lausus, et talle detsembrikuine ilm liiga külmana ei tundunud, vahel oli vaid väheke jahe.
Täna on ajateenijatel aga lootust linnaluba saada. Enamasti tekib ajateenijatel õigus linnaloale küll reedeti, ent suurtükiväelased peavad enne oma varustuse ära puhastama, ning seda on neil palju.
Telgid tuleb ära puhastada, maskeerimisvõrgud tuleb kuivama panna, isiklikku varustust tuleb hooldada ja siis tuleb ka suurtükid ära puhastada. Juba väikese automaadi puhastamine pärast laskmist on mitu tundi tüütut tööd, ent haubits on sellest palju suurem ja järelikult on palju enam kohti, mis tuleb korda teha.
Kui koduperenaist aitab puhastustöödel nõudepesuvahend, küürimispulber või mõni muu sarnane abivahend, siis relvade puhastamisel püssirohutahmast ei taheta keemiat lubada, sest see söövitab pikapeale vintrauda. Relvade puhastajaid aitavad lapid, allikavesi ja tööd mitte kartvad usinad näpud.
Uus haubits
• Kaitseministeerium ostis veebruaris Soomest 31,3 miljoni krooni eest 42 122-millimeetrist haubitsat, et vahetada nendega välja varem Soomest abi korras saadud 105-millimeetrised haubitsad.
• Haubitsate maksimaalne laskekaugus jääb alla 15 kilomeetri, efektiivne laskekaugus on 10 kilomeetrit. Laskesagedus on kuus kuni kaheksa lasku minutis.
Allikas: kaitsevägi