Eesti keelt kõneleva arvuti loomine tõi töögrupile riigi teaduspreemia

Koduperenaine paneb kodus arvuti oma elektronposti ette lugema, valmistades ise samal ajal perele õhtusööki. Selle lahenduse eest pälvisid neli teadlast tänavu Eesti riigi teaduspreemia.

Autoga ühest linnast teise suunduv ärimees võib lasta kõnesüntesaatoril endale vajalikke lepinguid ette lugeda. Pime leiab linnas tänu kõnesüntesaatorile õige tee.

1997. aastast eesti keele tekst-kõne sünteesi kallal töötanud neli teadlast, Eesti Keele Instituudi vanemteadur Meelis Mihkla, küberneetikainstituudi foneetika- ja kõnetehnoloogia labori juhataja Einar Meister, sama labori vanemteadur Arvo Eek ning Tartu Ülikooli vanemteadur ja OÜ Filosofti omanik Heiki-Jaan Kaalep on jõudnud eesti keele kõnesüntesaatorini, mille etteloetud tekstidest on eesti keele valdajad võimelised aru saama.

Eile kiitis haridusminister Mailis Rand heaks neile neljale mehele riikliku teaduspreemia andmise.

Abiks eeskätt pimedatele

Küberneetikainstituudi foneetika- ja kõnetehnoloogia labori juhataja Einar Meister on kõnesünteesiga tegelenud aastakümneid. 1984. aastal oli ta nende hulgas, kes said Eesti komsomolipreemia venekeelse kõnesüntesaatori eest.

Meistri sõnul algas töö eesti keele kõnesünteesiga häälikusüsteemi ja vältesüsteemi modelleerimisega, edasi järgnes kõnesünteesi üksikute moodulite loomine, milles kasutati välte- ja häälikusüsteemi teadmisi.

Mullu valminud eesti keele kõnesüntesaator on eeskätt abiks pimedatele, kes selle abil saavad lasta endale ajalehti või kirju ette lugeda. Eestis on laiali jagatud sada komplekti kõnesüntesaatori prooviversiooni, lisaks on see tasuta testimiseks saadaval internetis.

Korralikku keelt ei räägi

Tartu Ülikooli teadur Heiki-Jaan Kaalep kasutas eesti keele sõnastikku töödeldes statistilist meetodit. Siin on analüüsitud, millises lauses on millist sorti sõna eesti keeles millises vältes, mitu silpi seal on ning mis vältes ta välja öeldakse ning kas sel puhul häälikuid peenendatakse või mitte.

Kaalep, kelle eelmiseks tööks oli Microsoftile toodetud eesti keele speller, sai selle töö juppe kasutada ka kõnesüntesaatori puhul. Süntesaatori kokkupanijad on lahutanud sõnad difoonideks - need on kõrvutiasuv kaashäälik ja täishäälik või kõrvutiasuvad täishäälikud.

Meistri sõnul ei pruugi mitte kunagi tulla aeg, mil kõnesüntesaator suudab eesti keeles rääkida tavaeestlase tasemel.

«Aga meil olemas igati kasutatav lõpetatud programm, mis võtab sisse eestikeelse teksti ja sünteesib selle alusel kõnet. Kuigi see on masinkõne,» märkis Meister.

Katsetes osalenud pimedad tõid välja kõnesüntesaatori vigu ning nende alusel täiustati programmi pidevalt. Kaalepi sõnul võiks pimedatel abi olla ka teenusest, kus kõnesüntesaator ja asukohamääraja töötaksid koos ning inimesel oleks sel juhul võimalik jõuda õige bussi peale.

Lisaks pimedatele on kõnesünteesi vastu huvi tundnud mobiilifirmad, kellel on vajadus anda edasi sageli muutuvaid tekste.

Meistri sõnul võiks juba mõne aasta pärast olla Eestis müüdava arvuti tavavarustuses ka eesti keele kõnesüntesaator.

Praegu ei suuda süntesaator palga ja palgi vahel vahet teha, see vajaks lause sisulist analüüsi.

Aga Kaalepi sõnul kuupalka ja kasepalki masin enam segi ei aja.

Eesti teaduspreemiad

Jaan Einasto

Ain-Elmar Kaasik

Pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest 300 000 krooni suurused riigi teaduspreemiad

Nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest 150 000 krooni suurused riigi teaduspreemiad

• Vladimir Hižnjakov - täppisteaduste alal tööde tsükli «Mitmekvandiliste protsesside mittehäirituslik teooria» eest

• Tõnis Pehk - keemia ja molekulaarbioloogia alal tööde tsükli eest kiraalsete molekulide tuumamagnetresonantsspektromeetria alal

• Meelis Mihkla, Arvo Eek, Einar Meister, Heiki-Jaan Kaalep - tehnikateaduste alal töö «Eesti keele tekst-kõne süntees» eest

• Andres Metspalu - arstiteaduste alal genoomiuuringute eest

• Juta Haberman, Avo Miidel, Tiina Nõges, Ervin Pihu, Anto Raukas - geo- ja bioteaduste alal Peipsi järve uuringuid käsitlevate monograafiate eest

• Riho Gross, Tiit Paaver - põllumajandusteaduste alal tööde tsükli «Ohustatud ja kasvatatavate kalaliikide geneetiliste ressursside uuringud» eest

• Urmas Varblane - sotsiaalteaduste alal uuringute tsükli «Otseste välisinvesteeringute mõju siirderiikide majanduse konkurentsivõime tõstmisele» eest

• Mari Must - humanitaarteaduste alal monograafiate «Vene laensõnad eesti murretes» ja «Põhjaeesti keskmurre: häälikulisi ja morfoloogilisi peajooni» eest

Premeeritud kollektiivsete tööde korral jagatakse preemiasumma võrdselt kollektiivi liikmete vahel