Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ehkki sotsiaalministeerium on veendunud, et aasta alguses kehtestatud retseptiravimite piirhinnad on hoidnud kokku kümneid miljoneid kroone raviraha, arvab haigekassa, et nii suurt kokkuhoidu ennustada on vale.
Sotsiaalministeeriumi ravimipoliitika osakonna juhataja Andrus Sonnenbergi hinnangul kulus tänu uue ravikindlustusseadusega seatud ravimite piirhindadele jaanuaris esialgsetel andmetel haigekassa raha umbes 20 miljonit krooni vähem kui eelmise aasta alguses.
«On näha, et piirhinnad, soodusmäärade muutmine ja uus soodusravimite loetelu on haigekassa eelarvele positiivselt mõjunud,» lausus Sonnenberg. Tema kinnitusel ei tähenda esialgne arvutus sugugi seda, et patsiendid oleks seetõttu arstimite eest pidanud enam maksma hakkama, vaid pigem on ravimifirmad hindu langetanud ja tohtrid hakanud haigetele kirjutama välja odavamaid nn koopiaravimeid.
Odavamad rohud aitavad
«Ma isegi olen mõnedele patsientidele kirjutanud näiteks kalli südameravimi Norvasci asemel välja odavamaid analooge ning see on neid aidanud küll,» ütles ka arstina tegutsev Sonnenberg.
Ehkki ametlik statistika pole viimaste kuude ravimikulu kohta veel valmis, ennustas ta, et valitud kord aitab ravimikulutusi piirata, ilma et patsiendid suurt vahet tunnetaksid. «Kui üksnes aritmeetiliselt ühe kuu kulud korrutada, siis selgub, et aasta lõpuks on kokkuhoiu saavutamine väga tõenäoline, ehk teisisõnu, soodne algus on tehtud,» sõnas Sonnenberg.
Haigekassa ravimiosakonna juhataja Kadi Lambot ei olnud nõus ministeeriumi ülioptimistlike arvutustega. «Ühe kuu põhjal ei saa seesuguseid järeldusi teha,» ütles ta.
Lamboti kinnitusel selgub alles järgmisel kuul, mis on põhjustanud ravimikulu kokkuhoiu aasta alguses või kui suur see täpselt üldse on. «Praegu ei tea me veel, kas selle põhjuseks on alandatud hinnad, patsiendi suurem omaosalus või on arstid ravimeid vähem välja kirjutanud,» kommenteeris ta. Ühe võimalusena pakkus Lambot, et arstid on hakanud ravimeid ka välja vahetama.
Perearst Eero Merilind rääkis, et viimaste nädalate jooksul on tõepoolest tulnud ette kallimate rohtude asendamist odavamatega. Temagi tõi näiteks kalli vererõhuravimi Norvasci asemel teiste arstimite soovitamist.
Hinnalepped jõustusid
«Aga hoolimata nii-öelda esimestest pääsukestest ei julge ma praegu muutusi üldistada, kuna odavamate ravimite kõrvaltoimed võivad ilmneda alles kuu aja jooksul,» tõdes Merilind.
Tema hinnangul on mõned patsiendid ravimeid soovinud vahetada pärast seda, kui apteekides on tutvustatud sama toimeainega rohu odavamaid analooge. «Inimesed proovivad neid ja kui odavam sobib, siis on hästi, aga eks selline katsetamine kestab terve järgneva aasta,» arvas ta.
Lisaks aasta algusest kehtivatele piirhindadele rakendusid 1. märtsist ka esimesed hinnakokkulepped. Kadi Lamboti sõnul sõlmiti esimesed lepped 19 erineva ravimi tootjatega, kelle rohtudele turul odavamaid koopiaid ei ole.
Suurimad hinnalangetajad
• südame-vererõhuravim Norvasc (Pfizer)
• südame-vererõhuravim Renitec (Merck Sharp & Dohme)
• kolesteroolialandaja Zocor (Merck Sharp & Dohme)
• vähiravim Nolvadex (AstraZeneca)
• rasestumisvastane ravim Logest (Schering AG)
• insuliinipreparaat Novorapid Flexpen (Novo Nordisk)
Hinnakokkuleppega patsiendile varasemast odavamad (al. 1. märts, 2003. a)
• vähivalu-vastased fentanüülplaastrid
• verd vedeldavad hepariinipreparaadid rasedatele
allikad: haigekassa, Tallinna Linnaapteek