Mullu tehti Eestis rohkem sarvkesta siirdamislõikusi kui eelnenud viiel aastal kokku ning tänu sellele on varem viie või isegi kümne aasta pikkused operatsiooni ootejärjekorrad oluliselt lühenenud.
Silma sarvkesta siirdamise järjekorrad lühenevad kiiresti
/nginx/o/2017/12/10/7395781t1hf37e.jpg)
6. märts 2003, 23:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel aastal aitas sarvkesta siirdamine nägemise tagasi saada kümnel inimesel, kes enne lõikust olid täiesti pimedad.
«Neid inimesi poleks saanud kunagi nägijaks teha, kui keegi poleks lubanud kasutada siirdamiseks oma surnud sugulase silma sarvkesti,» ütles Ida-Tallinna keskhaigla silmakliiniku kirurg Artur Klett. «Praegu pole Eestis ühtegi pimedat inimest, kes vajaks sarvkesta siirdamist.»
Üldse tehti Eestis mullu 57 siirdamislõikust, neist 46 Tallinnas ja 11 Tartu Ülikooli kliinikumi silmakliinikus. 2001. aastal oli sarvkesta siirdamisi kokku 20.
Ootelehel 125 inimest
Aasta tagasi panid silmakirurgid haigeid sarvkesta siirdamislõikust ootama, prognoosides ooteajaks viis aastat, mullu aga said arstid siirdamiseks palju rohkem sarvkestakudet ning tänu sellele ei ennusta tohtrid praegu järjekorda pandud haigele nii pikka ooteaega.
Kõige kauem peavad ootama need, kes näevad ühest silmast korralikult.
Viimase aasta jooksul lisandus 40 uut haiget, kes vajavad sarvkesta siirdamist.
Mullu märtsis oli Tallinnas ja Tartus kokku järjekorras 130 haiget, nüüd on Tallinnas ootelehel 95 inimest, Tartus 30.
«Sel aastal oleme juba teinud kümme siirdamist, mis lubab eeldada, et järjekord hakkab lühenema,» ütles Klett.
Sarvkesta ootejärjekorrad hakkasid pikenema 1997. aastal, kui sotsiaalminister kehtestas korra, mille järgi pidi elundite või kudede siirdamiseks kasutamiseks olema doonori elu ajal antud kirjalik nõusolek või kirjalik nõusolek lahkunu lähedastelt.
Eelmisest aastast kehtiv seadus ütleb aga, et juhul kui inimene pole elu ajal keelanud oma organite ja kudede kasutamist pärast surma siirdamiseks, loetakse see nõusolekuks.
Vastuseis väheneb
Silma sarvkesta võtmisel tekitas lähedaste vastuseisu kartus, et surnu silmad jäävad auku. Tegelikult võetakse siirdamiseks vaid silmamuna pealmine kiht ning surnul ei jää mingit kosmeetilist defekti.
Viimasel aastal doonorkaardikampaaniat vedanud kudede ja organite transplantatsiooni ühingu sekretär Toomas Kivastik peab sarvkestasiirdamislõikuste arvu suurenemise põhjuseks asjaolu, et intensiivraviarstid, kes lähedase kaotanud inimestelt koe võtmiseks luba küsivad, on õppinud inimestega rääkima.