Marko Pomerants tahab, et sotsiaalsüsteem toimiks sõltumata sellest, kes on minister

Sotsiaalminister Marko Pomerants leiab, et endise maavanemana on tal kõigi ministeeriumide haldusalast parem ülevaade kui nii mõnelgi arstil sotsiaalministeeriumi haldusalast. Eiki Nestori kommentaar uue sotsiaalministri tuleviku kohta

Üks valitsusliidu poliitika nurgakive on emapalk? Miks just ema-, mitte vanemapalk?

Mind tõepoolest üllatas, et see teema kerkis nii teravalt üles võrdõiguslikkuse aspektist. Emapalk koosneb teatavasti kahest osast: üks on sünnitushüvitis (neli kuud) ja teine riigieelarveline makse palga näol.

Sünnitushüvitis hakkab pihta lapse ootamisest, mis on aga teatavasti naise (ema) pärusmaa. Poliitikute mõte on lähtunud sellest, et saada naised töö juurest ära, saada nad nõusse sünnitama.

Tudengitele ja töötutele, kes sünnitushüvitist ei saa (neil pole tööd ja seega ka sissetulekut), makstakse lapse sünni järgset emapalka riigieelarvest. Statistika järgi moodustavad töötavad naised umbes 12 000 sünnitajast aastas ligikaudu kaks kolmandikku ja mitteöötavad ühe kolmandiku.

Üsna loogiline on, et kui emaga peaks midagi juhtuma, oleksid isal lapse üleskasvatamiseks samasugused tingimused, kui oleks olnud emal. See oleks õiglane, eelkõige lapse seisukohast.

Oletame, et seadus hakkab kehtima 1. jaanuarist, laps aga otsustab ilmale tulla 31. detsembril. Miks uue aasta esimesel päeval sündinud laps on päev varem sündinuga võrreldes paremas seisus?

Kuskile tuleb siiski piir tõmmata. Ja ega siis keegi pole tänaseid lapsi teinud emapalga ootuses.

Praegu väljapakutule on olemas ka alternatiiv: kui laps pole seaduse kehtestamise hetkel aastane, siis nii mitu kuud, kui tal on selle ajani jäänud, võiks ema saada emapalka. See oleks n-ö kirik keset küla variant.

Kas emapalgalt tuleks maksta ka makse?

Jah, emapalgalt tuleks ka makse maksta.

Kas emapalgaga korrastuks mingil määral ka senine toetuste süsteem?

Kindlasti. Emapalga saaja ei saa aasta otsa 600-kroonist lapsehooldustoetust, hiljem aga küll.

Tegelikult tuleks läbi vaadata kogu toetuste ideoloogia. Võtame näiteks 150-kroonise lapsetoetuse. Hea küll, tõstame selle 200 krooni peale, aga mida me siis sellega rohkem saame. Kui anname kõigile võrdselt vähe, kas see on siis toetus? Mis on selle toetuse filosoofiline alus? Eesmärk? Tegelikult me lihtsalt pudistame selle raha laiali.

Kust tuleb raha emapalga sisseseadmiseks?

Vaja on lisaraha, toetuste korrastamisest nii palju ei tule. Täpsustamist vajab ka see, kui palju riik maksudena tagasi saab. Aga kokku oleks vaja umbes 300 miljonit krooni aastas.

Miks tõmmata emapalga lagi just kolme keskmise palga peale?

Mõte on see, et saada sünnitama ka edukas ja hästi teeniv naine. Kui vaadata statistikat, siis sünnitajate keskmine sünnituseelne palk on umbes 4700 krooni kuus, kõige rohkem aga teenivad nad päevas 500 krooni.

Siit tulebki see kolm keskmist kuupalka. Aga see ülempiir ei hakka kunagi ilma tegema, keskmine emapalk jääb kusagile allapoole Eesti keskmist.

Siim Kallase valitsus kinnitas n-ö viimasel tunnil palju poleemikat tekitanud haiglavõrgu arengukava, kuid jättis selle finantseerimise lahtiseks. Kas see ei ole miin uue valitsuse, täpsemalt uue sotsiaalministri jala küljes?

Arengukava võeti tõepoolest vastu ja ega meil seal mingit imet teha ei õnnestu. Küsimus saab olla nüanssides. Ei tohi unustada, et suhteliselt viimasel minutil lisandus kavva uus haiglaliik - kohalik haigla.

Arvatavasti oli see poliitilise lobitöö tulemus, ajendatuna eelkõige Rapla ja Põlva haiglast.

Haiglareformi teine pool on hooldusravivõrgu arengukava ja sellega tuleb kiiresti ühele poole saada. Aktiivravile peaks kuluma 4,3 miljardit ja hooldusravile üks miljard, niisiis suhe 4:1.

Kust tuleb raha?

See raha jaotub suhteliselt pika perioodi peale. Haigekassa tänavuses eelarves on alates teisest poolaastast 114 miljoni kroonine kapitalikulude rida. Ja see peaks jõudma mõlema poole peale - nii aktiiv- kui ka hooldusravile.

Osa rahast - umbes 396 miljonit krooni - peaks tulema Euroopa Liidu regionaalarengu fondist.

Et säiliks mingisugune normaalne tempo ja 2015. aastaks jõuaksime tõepoolest kuhugi, peaks riigieelarvest lisanduma 200 miljonit aastas. Kordan: jutt ei käi ühekordsest summast, vaid ikka pidevast rahaeraldamisest. Poliitikud peavad siin leidma lahenduse.

Kas kavatsete muuta pensionide indekseerimise süsteemi?

Koalitsioonileppes on kirjas, et tahame jõuda Euroopa Nõukogu sotsiaalkindlustuse koodeksis kehtestatud nõueteni, st pension peab ulatuma 40 protsendini meessoost lihttöölise netopalgast. 2001. aastal oli see 37,3 protsenti, ehk vahe oli umbes 100 krooni.

Kui protsenti vaatame, siis pole olukord hull, aga muidugi on pension väike.

Aga tee mis sa teed, pensione saab maksta ikka niipalju, kui võimaldab sotsiaalmaksust kogunev raha.

Praegu jaguneb pensioniindeks kaheks: üks osa tuleb tarbijahinnaindeksist ja teine sotsiaalmaksu laekumise kasvust.

On olnud mõte minna laekumisepõhise indeksi peale. Aga see vajab põhjalikumat analüüsi.

Poliitikuna ei taha ma olla mingi hea onu, kelle poole pensionärid kogu aeg vaatavad, et kulla Pomerants, tõsta 1. aprillil pensione. Asjad peavad käima sõltumata Pomerantsist, sõltumata sellest, kes on minister.

Tartus on ühiselamus elavad tudengid toimetulekutoetusest ilma jäetud. Õiguskantsler on teinud ettepaneku viia sotsiaalhoolekande vastav säte kooskõlla põhiseadusega. Milline on teie arvamus?

Kui on vastuolu põhiseadusega, siis see tuleb ära klaarida. Printsiibis pole vahet, kas tudeng elab erakorteris või ühiselamus, küsimus saab olla selles, kas tullakse toime või mitte.

Tegelikkuses ei tea me tuhkagi tudengi tegelikest sissetulekutest - kui palju ta saab kodunt raha, kas ta töötab kusagil jne.

Põhiprobleem on ikkagi see, kuidas tegelikku vajadust kindlaks määrata. See, et Tartus on toimetulekusaajatest 68 protsenti tudengid, on kindlasti mõtisklemise koht.

Kas te ei karda, et olete ministrina mitmes vallas ebakompetentne? Näiteks mõned arstid juba räägivad, et mida see Pomerants ka tervishoiust teab.

Pomerants on üle elanud ühe haigla põhjamineku ja põhjast väljatuleku, korraldanud kiirabi tööd maakonnas, samuti perearstide konkursse jne.

Igal inimesel, kes on olnud Eesti riigis maavanem, on kõikide ministeeriumide haldusalast paremad teadmised kui näiteks mõnel arstil sotsiaalministeeriumi haldusalast. Kõik on kokkuvõttes ju õpitav.

CV

• Sündinud: 24. septembril 1964

• Perekonnaseis: abielus, kaks poega

• Haridus: Tartu Ülikool, geoloogia eriala. Magistrikraad avalikus halduses.

• Töö: 1995-2003 Lääne-Viru maavanem, Lääne-Viru maavalitsuse keskkonnateenistuse juhataja, enne seda abijuhataja

• Keeled: eesti, inglise ja vene

• Hobid: vemmalvärsside kirjutamine

Ministri viis esimest tegevust

• haiglate kapitalikulude probleemi lahendamine

• hooldushaiglate arengukava koostamise lõpuleviimine ja vastuvõtmine

• emapalga ideoloogia väljatöötamine

• töölepinguseaduse koostamine, kooskõlastamine ja vastuvõtmine

• koostöös haridusministeeriumiga õppetoetuste süsteemi väljatöötamine