Vastne keskkonnaminister Villu Reiljan tahab vähendada Eestis metsa raiumist kolmandiku võrra, sest viimastel aastatel võtavad kiiret tulu ihkavad metsaomanikud maha rohkem puid kui juurde kasvab. Villu Reiljan lubab Eesti metsades ja randades peagi korra majja lüüa Juhtkiri: Mets meile ja lastele Kommentaar uue keskkonnaministri kohta Graafik: Ligi veerand ekspordist Reiljan tahab metsanduspoliitikat karmistada
Villu Reiljan kärbib metsaraiet
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eestis ei ole kindlustatud säästva metsanduse põhimõtete järgmine,» ütles Reiljan eile metsanädalat avades. «Kui nii jätkame, pole loota metsarikkuse säilimist tulevastele põlvkondadele.»
Reiljani sõnul tuleks lähtuda 1997. aastal Riigikogus heaks kiidetud metsapoliitikast. Sellega kinnitati, et raiemaht saab olla aastas 7,8 miljonit tihumeetrit.
Tegelikult on Eestis alates 1999. aastast alates igal aastal raiutud isegi 12 miljonit tihumeetrit metsa. Aastaga kasvab erinevatel hinnangutel juurde 7-11 miljonit tihumeetrit.
Eriti tugevasti laastavad raied kuusemetsi, mida ministri hinnangul võetakse maha kaks korda rohkem kui neid juurde kasvab. Mände langeb poolteist korda juurdekasvust rohkem.
Raieid saab Reiljani selgitusel piirata, täpsustades ja karmistades metsaseaduse sätteid.
Metsakorraldus tuleks ministri hinnangul litsentseerida, et tagada metsade korralik inventeerimine ja metsamajanduse planeerimine.
Muutmaks tulemuslikumaks võitlust metsavaraste ja looduse rüüstajatega, kavatseb Reiljan tõhustada koostööd kolleegidega sise- ja justiitsministeeriumist.
Tõsiselt tuleb uue ministri sõnul hakata tegelema ka uute metsade rajamisega, eriti erametsades. Ühe võimalusena uue metsa istutamise tagamiseks näeb ta nn tagatisraha sisseseadmist, mis hektarilise lageraie puhul võiks küündida 10 000 kroonini.
Kui metsa mahavõtja uut metsa ei istuta, saab seda teha tagatisraha eest.
Reiljan nentis, et kaalutavad muudatused tuleb esmalt kõigi huvigruppidega läbi arutada.
Eesti Metsatööstuse Liidu tegevdirektori Andres Talijärve hinnangul tooks raiemahu vähendamine kaasa metsatööstuse krahhi.
Tema sõnul raiutakse Eestis tõepoolest ligikaudu 12 miljonit tihumeetrit metsa aastas. «See on tööstuste hinnangul aga optimaalne,» märkis Talijärv.
Kui raiemahtu vähendatakse, tekivad Talijärve hinnangul probleemid kogu Eesti majandusel. Puidu ja puidutoodete eksport annab ligi veerandi Eesti ekspordist. «Kõige suurema löögi saaksid maainimesed,» nentis ta.
Talijärve väitel võeti 1997. aastal arengukava koostades aluseks, et Eesti metsatagavara ulatub vaid 280 miljoni kuupmeetrini, täpsustunud mõõtmise järgi on metsavaru aga 460 miljonit kuupmeetrit.
Eesti ühe suurema metsatöötleja ja kokkuostja Stora Enso Metsa juhataja Rait Hiiepuu sõnul oleks metsatööstuse häving raiekärbete korral vältimatu. «Saetööstus on just jõudnud Euroopaga võrreldavale arengutasemele ja selleks on kõvasti investeeritud,» ütles ta. «Kärpimine tähendaks mitme saeveski seiskumist ja uute projektide peatamist. Kindlasti jääb palju inimesi tööta.»
ASi Rait juhatuse esimees Ivar Dembovski märkis hiljuti Äripäeva konverentsil, et praegu tuleb Venemaalt viiendik Eesti saetööstusele vajalikust materjalist, lähiaastail aga tõenäoliselt juba pool.
Erkki Erilaid, Peeter Ernits
uudised@postimees.ee