Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu maavanema kabinetist portfellita siseministriks saanud Jaan Õunapuu annab ettevaatavalt mõista, et nelja aastaga muutuvad nii omavalitsuste ülesanded kui ka nende arv. Tarmo Looduse kommentaar siseministri kohta
Milline on teie ametinimetus - kas siseminister number kaks?
Lihtsalt minister, kuni ei ole muudetud vabariigi valitsuse seadust.
Kas minister ilma portfellita on ikka päris minister?
Valitsuskoalitsiooni läbirääkimistel leitigi, et sellele ministrile peab andma kaalu juurde ja nii tuleb ka portfell ja tulevad ülesanded.
Mis on portfelli sisu?
Peaminister andis mulle neli tegevusvaldkonda, millega pean tegelema lähema kuu jooksul. 15. maiks peab olema läbi räägitud ja valitsuskabinetis kokku lepitud eri ministritega, mis võiks nende haldusalast tulla regionaalküsimustega tegeleva siseministri alla. Läbirääkimised käivad keskkonna-, majandus-, rahandus-, kultuuri- ja haridusministriga.
Minul on hea võimalus üles ehitada just see, mis loodetavasti annab omavalitsustele ja maavanematele võimaluse end Eesti riigis paremini näidata ning et oleks institutsioon, kes neid eelarveläbirääkimistel esindab ja kaitseb.
Regionaalminister on olnud tähelepandamatu minister, kellest ei olene peaaegu midagi. Kuidas teie ennast kehtestate?
Ma ei ole nõus, et temast mitte midagi ei olene. Tegelikult oleneb küll, kuigi väljund on jäänud tagasihoidlikuks. Mõelgem omavalitsuste ja maavalitsuste temaatikale, Euroopa struktuurifondide rahale...
Siseministeeriumi kappides on mitmeid haldusreformi kaarte. Millal te enda kaardi seinale riputate?
Kaardijoonistamine ei ole mulle kõige tähtsam. Kõigepealt on vaja reguleerida kohalike omavalitsuste tulubaas ja nende ülesanded. Juba 29. aprillil teeme valitsuskabinetile kolmes valdkonnas ettepanekud. Üks puudutab omavalitsuslikke ülesandeid, mis omavalitsustele täiendavalt juurde antakse. Teine puudutab võimalikke maavanemate riiklikke ülesandeid maakondades. Ja kolmas puudutab nn riiklikke regioone, mis on hiiliva haldusreformiga välja kujundatud.
Kas jääbki nii, et raha hakatakse jagama endiselt 241 omavalitsusele, kuigi sellist killustatust peavad paljud liiga kalliks?
Sunniviisilist [omavalitsuste] liitmist ei tule, nii on ka koalitsioonilepingus kirjas ja kolm valitsuserakonda peavad sellest kinni.
Teil on võimalik veenda!
Kõik on võimalik... Aga alustame ikka loogilisest otsast - ülesannetest, rahast ja siis jõuame probleemini, kui palju peab omavalitsusi olema. Võibolla nad ütlevad ise: oleks väga hea meel, kui ühineksime. Ei välistaks ka Saksamaa nn ametite süsteemi, kus mitme omavalitsuse peale on üks täitevaparaat.
Kui palju on nelja aasta pärast Eestis omavalitsusi, pärast nende vabatahtlikku ühinemist?
See on nii pikk aeg, et ma ei hakka ennustama.
Mõne aasta eest olite ju seda meelt, et Tartumaast võinuks teha ühe omavalitsuse?
Jah, et Tartu linn ja Tartu maakond on kumbki üks omavalitsus ning 21 vallamaja muutunuks osavalla või teeninduspunktide keskusteks, lisaks võinuks inimesed raamatukogudesse pandud internetiühenduse abil oma vajalikud toimingud ära teha. Tekib ju küsimus - mitu korda satub kodanik aasta jooksul vallamajja? Kui tal pole palju pistmist registritoimingute või sotsiaaltoetustega, siis aasta jooksul nii väga ei käigi.
Teie alatoonist võib aru saada, et nelja aasta pärast näeb omavalitsuste kaart hoopis teismoodi välja.
Kaart kujuneb välja nii, nagu ülesanded ja rahastamine kokku lepitakse. Palju oleneb sellest, kuidas lepitakse kokku regionaalse halduse juhtimine: kas me ikka tahame, et maavanem ja maavalitsus kui territoriaalse juhtimise keskus jääb kohale või hakkab keskvalitsus suhtlema ainult otse kohalike omavalitsustega. Mulle isiklikult tundub, et vahepealne tasand oleks Eesti ühiskonnas veel teatud aastatel vajalik.
Te ju otsustasite, et tühjaks jäänud seitsme maavanema kohale uusi inimesi ei panda. Kas ei näita see üldse maavanemate kadumist?
Ei näita, absoluutselt mitte. On tark otsus uusi maavanemaid enne mitte määrata, kui pole selge, millega need inimesed tegelema hakkavad.
Samamoodi oleks võinud jätta määratama teise siseministri, kuni pole selge, millega ta täpselt tegeleb.
Siis, kui tehti poliitilised kokkulepped, üldjoontes teati, millega ta tegelema hakkab.
Saame me õigesti aru, et teie soovi kohaselt saaksid maavalitsused siseministri haldusaparaadiks?
Te saite täiesti õigesti aru, olen seda kui võimalikku varianti ka peaministriga arutanud, et maavanemad hakkaksid alluma siseministrile.
Kui seni olid maavanemad kogu valitsuse esindajad, siis nüüd on nad vaid siseministri käepikendus. Staatuse tugev langus!
Olin ise natuke aega tagasi maavanem ja oskan väga hästi võrrelda oma staatust üheksa aastat tagasi ja jaanuaris 2003. Need on väga erinevad, staatus on oluliselt nõrgenenud, tagasihoidlikult öeldes.
Siseministrile allutamises näen mina aga loogilist ülesehitust: on kohalikud omavalitsused, siis regioonid - praegu 15 - oma riiklike huvidega, ja siis keskvõimu tasand.
Me peame endale ja inimestele selgeks tegema, millega maavanem tegeleb. Ta on valitsuse määratud, kohalike omavalitsuste kooskõlastatud, vabariigi valitsus on talle tööandja... Pädevus ja ülesanded hajuvad niivõrd, et maavanem ei pruugigi enam aru saada, kas ta on omavalitsuste esindaja valitsuse juures või valitsuse esindaja maakonnas, nagu seadus ütleb.
Kellena teie ennast Tartu maavanemana tundsite?
Rohkem ikka maakonna esindajana Toompeal.
Kes vastutab Euroopa Liidu regionaalraha kättesaamise eest - teie või rahandusminister Palts?
See on rahandusministeeriumi haldusalas, ja jääbki niimoodi.
Kes aitab häid europrojekte kirjutada?
Küll leiaks ka kirjutajaid, aga kohalike omavalitsuste enda initsiatiiv projektide väljamõtlemisel võiks olla suurem.
Kuidas neid tagant tõugata?
Kui inimene istub juba kolmandat ametiaega omavalitsusjuhi kabinetis ja näeb, et saab ka lihtsamalt, siis ta mõnikord kõhkleb, kas on ikka mõtet hakata puhastusseadmele euroraha küsima, kui siiani on ilma saadud. Küll aga olen mõne linna raekojal näinud kellatorni, millega enne valimisi hakkama saadi.
Ometi on pidevas rahanappuses töötavatele omavalitsusjuhtidele eurokatel ju parim paik raha saamiseks.
Jah, kuigi meie probleemiks võib saada 25-protsendilise omaosaluse kohustus. Eelarvet tehes hakkame koos rahandusministriga selle eest võitlema. Euroopa struktuurifondidest tuleksid meile juba järgmisel aastal miljardid kroonid, aga kust võtab Eesti riik oma osa? Siin tuleb kasutada erainitsiatiivi, kohalikud omavalitsused peavad oma napist eelarvest midagi leidma ja teatud infrastruktuuri-investeeringute puhul tuleb ka riigil appi tulla.
Millal alustab Tartu-Pihkva laevaliin?
Kevadel. Eesti hakkab Venemaalt vedama puitu ja suvel algab ka reisiliiklus. Praagal on ujuv kai koos passikontrolli ja kinnipidamisruumidega valmis ning piirivalve lepib nende ajutiste tingimustega.
Ministri viis esimest tegevust
Regionaalse halduse kontseptsiooni väljatöötamine.
Omavalitsuste tulubaasi töörühma moodustamine.
Regionaalarengu seaduse eelnõu koostamine.
Regionaalarengu uue strateegia kehtestamine.
Kohaliku omavalitsuse valdkonnaga tegelevad siseministeeriumi töötajad hakkavad rohkem mööda Eestit ringi sõitma.
CV
Sündinud: 13. septembril 1958
Perekonnaseis: abielus, poeg Jaak (21) ja tütar Piret (20)
Haridus: Eesti Põllumajanduse Akadeemia (1982), zootehnik
Töö: üheksa aastat Tartu maavanem, varem Luunja vallavanem
Keelteoskus: eesti, vene, soome, saksa
Huvialad: võrkpall, kalapüük
Argo Ideon, Toomas Sildam
uudised@postimees.ee