Kaitseliidu langevarjuinstruktorid sooritasid erivarustuses hüpped talvistes tingimustes planeeritud maandumisega merre, et harjutada sellistes tingimustes hädasolijate abistamist.
Kaitseliitlased tegid talviseid merrehüppeid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mitmenädalase ettevalmistuse järel tehti koostöös Piirivalve lennusalga ja kaitseväega hüpe Kopli lahte, teatas Kaitseliit.
Eriettevalmistusega hüpete eesmärk on koguda informatsiooni langevarjutegevuse arendamiseks ja ohutuks läbiviimiseks kõikvõimalikel koostööaladel. Sellel nädalal sooritatud hüpe andis teavet, milline on talviste hüpete võimekus juhul, kui maandumiskoht peaks olema vees.
Seni on kaitseliidu langevarjurid tõestanud, et suudavad langevarjudega toimetada hädasolijatele nii päästevahendeid kui ka esmaabi suvisel ajal ja olenemata maandumiskoha asukohast samuti vajadusel ööpäevaringselt. Nüüd sai kinnitust, et sama suudavad nad teha ka talvistes tingimustes.
«Kui on olukord, kus lisaks Eestis olevatele SAR (Search and Rescue - Otsingu ja Pääste) võimekusega kopteritele tuleb kaasata otsingusse ka lennukid, siis kiireim võimalus abi toimetamiseks on just langevarjude ja langevarjuritega,» ütles leitnant Mihkel Haug kaitseliidu peastaabist.
Kõik hüpanud instruktorid olid teinud palju suviseid ettevalmistusi, sooritades tavavettehüppeid nii järvedesse kui ka merre ning ka eraldi kuni 100 kilo kaaluva lisavarustusega hüppeid. Kaitseliidu langevarjuinstruktorid on aasta-aastalt suurendanud oma
kogemust ja võimekust koostööks paljude erivaldkonna esindajatega.
Hädasolijale kiiresti appi jõudev instruktor koos päästevarustuse ja kogemusega suudab aidata inimest kuni kopteri või muu abi saabumiseni sündmuskohale.
Järgmisena püütakse laiendada talviste vettehüpete võimekust ööpäevaringseks ning koolitada juurde sõjaväelastest ja kaitseliitlastest spetsialiste, kes saavad seal abiks olla.