Politsei otsib 35-krooniseid levitanud taksojuhti

Rasmus Kagge
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tallinna politsei otsib taga taksojuhti, kes andis sel teisipäeval Briti kodanikule makstud arvest tagasi kolm 35-kroonist ise joonistatud rahatähte.

Tallinna Ida politseiosakonna vanemuurija Ljudmilla Kolenko ütles Postimehele, et Eestisse komandeeringusse saabunud Briti ohvitser istus teisipäeval taksosse Balti jaamas, kust sõitis lennujaama.

Välismaalane tasus arve suurema rahatähega ning taksojuht andis talle tagasi kolm 35-kroonist isetehtud kupüüri, mis sarnanevad veerandsajaliste rahasedelitega. Briti ohvitser sai pettusest aru alles siis, kui läks lennujaama kioskist sajakroonist telefonikaarti ostma ja loovutas selle eest kolm taksojuhilt saadud 35-kroonist.

Ei mäleta autonumbrit

Kioskimüüja kutsus kummalisi rahatähti nähes kohe politsei. Paraku suutis välismaalane uurija sõnul meenutada vaid seda, et taksojuht sõitis punast värvi autoga, selle marki ega registreerimisnumbrit ei osanud petturi ohver aga öelda.

Kolenko sõnul süüdistatakse taksojuhti tabamise korral kelmuses. «Valeraha ta ju ei valmistanud, sest sellist rahatähte nagu 35-kroonine pole olemas ja seega ei saa seda ka järele teha,» lausus Kolenko Postimehele.

Eile Postimehele saabunud vihje järgi võisid 35-kroonised kupüürid liikvele minna Star Video videolaenutusest, kes olevat neid sooduskupongidena klientidele jaganud. Seda arvamust kinnitab ka asjaolu, et rahatähel on Star Video kiri ja rahatähte väljastava panga kohal Star Panga logo. Infoliinist saadud Star Video telefoninumbril ei vastanud Postimehe kõnedele eile keegi.

Eesti Panga avalike suhete nõunik Janno Toots ütles, et kui riigis käibel olevat raha meenutav paberi- või metallitükk kannab olematut nimiväärtust, võib seda nimetada libarahaks.

«Igas riigis, sealhulgas Eestis, on rahatähtedel kindlad nimiväärtused, millega kaasneb vastav kujundus, turvaelemendid ja muu. Libaraha neile ei vasta,» selgitas Toots. «Libaraha ilmub välja ääretult harva, sest erinevalt valerahast ei usu selle tegijad isegi oma toodangu levikusse - erinevused on liiga silmatorkavad.»

Tootsi sõnul on libaraha valmistamine kindlasti taunitav ja ebaseaduslik. Ta mainis, et rahamärkide kujunduse kasutamine kellegi muu kui keskpanga poolt on reguleeritud nii haldusõiguslike kui ka autoriõiguslike normidega.

«Rahamärkide kujundi kasutamine teiste isikute poolt näiteks reklaamis, trükistes ja teistel toodetel eeldab keskpanga luba, sest krooni suhtes kehtivad autoriõiguse sätted,» lausus Toots.

Kontrolli vahetusraha

Küsimusele, kuidas peaks inimesed end võltsingute eest kaitsma, vastas keskpanga avalike suhete nõunik, et parim kindlustus valeraha vastu on igaühe isiklik pea. «Rahatähtede turvaelemendid on ülimoodsad, kuid reeglina kannavad inimesed kahju just siis, kui unustavad raha ehtsust kontrollida,» lausus ta.

Vahetusraha vastu võttes tuleb olla tähelepanelik ning vaadata, kas on näha vesimärki ja turvaniiti, või siis katsuda, kas rahatähe pind on reljeefne.

Fotod: Liis Treimann, Postimees

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles