Jüssi: kas maksate tööreisi oma taskust?

Esimesed abivajajad on uue süsteemiga määratud toetused juba kätte saanud.

FOTO: Aldo Luud / Õhtuleht

Rohelisi riigikogus esindava Mart Jüssi sõnul peaks parlamendisaadikute kuluhüvitiste kritiseerija küsima endalt, kas ta ise on nõus kandma oma tööreisidega seotud kulusid oma rahakotist. 


«Kuluhüvitised on tööga seotud majanduskulu, mis on nimeliselt seotud töötajaga. Sarnased summad võib iga töölkäija, kel sellist tööga seotud tegevust on, mis tekitavad lisakulu, leida ka oma tööandja juurest,» rääkis Jüssi Postimees.ee'le.

«Viide sellele, et riigikogu palga sisse mahub palju enam kui madalama astme palga sisse, on osaliselt küll õige, kuid kus on see piir, milleni peab olema valmis ise tööga seotud kulusid katma?» küsis Jüssi.

Tema sõnul on näiteks loogiline, kui kaugemalt kui Tallinnast valitud saadikud saavad oma reisid kodukanti hüvitatud - vastasel juhul tekiks ebavõrdsus võrreldes nendega, kelle valijad on Tallinnas.

Samuti on Jüssi väitel mõistlik kompenseerida välisreise - näiteks tema ise on Eesti esindajana kaasatud mitmesse rahvusvahelisse arutellu näiteks keskkonna- ja kliimaküsimustes.

«Riigikogu liikmele peaks olema tagatud piisav majanduskulu selleks, et olla operatiivselt võimeline tegutsema nii kodumaal kui ka lähivälismaal ja osalema kohtumistes, kus esindatus võib olla oluliseks otsustamise aluseks.»

Tema sõnul on mõte, et kuluhüvitis on palgalisa, kahetsusväärne meelepett - midagi, millest on mõnus mõelda, kui kusagil kuluvad rahanumbrid tunduvad ebaõiglased.

Tema sõnul tuleb aru saada, et riigikogu töös on õigustatud kulutusi, mida tööandja peaks aktsepteerima sarnaselt nt rahvusvahelistele autovedajatele, ajakirjanikele või teadlastele, samuti tuleks arvestada, kas selleks kuluks ette nähtud eelarve on piisav, et töö saaks tehtud.

«Kui keegi selle raha eest isiklikke hüvesid naudib, ei pea seda kindlasti tööandja taluma. Aga minna nende kulude kallale sõnumiga, et palk ju ka olemas, on ebaõiglane ja silmakirjalikku looderdamist toetav.»

Tema sõnul ei ole praegune 10 protsenti piisav, et katta paljude riigikogu liikmete tööga kaasnevaid põhjendatud kulutusi.

«20 protsenti kataks ilmselt piisavalt arukalt tegevust planeeriva, Eestis tööasjus liikuva ja rahvusvaheliselt suhtleva liikme vajadused. Need, kellel neid kulutusi ei teki, ka põhjendatult seda summat ära ei kasuta ja see jääk läheb riigieelarvesse tagasi.»

Riigikogu sel nädalal vastuvõetud palgaeelnõu seob järgmise koosseisu parlamendisaadikute sissetuleku lahti riigi keskmisest ja toob neile 2011. aastal praeguse süsteemi säilimisega võrreldes mõningase palgatõusu.

Lisaks sellele, kui lähtuda kehtivatest õigusaktidest, tõusevad riigikogu järgmise koosseisu kuluhüvitised praegusest kolm korda suuremaks - 30 protsendini palgast, nagu see oli ka varasematel aastatel.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles