Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/05/2089189t1hc568.jpg)
/nginx/o/2013/09/12/2360427t1he20a.jpg)
Siseministeerium ja politseiameti juhid lubavad, et reform toob tänavaile senisest enam korravalvureid, ent ei anna vastust küsimusele, kust lisapolitseinikud tulevad. Pildil Tartu politseiinspektorid Kaido Iste ja Martin Vink Veel nädal tagasi prefektuuride kärpimisse eitavalt suhtunud maavanemad andsid siseministrile nüüd oma toetuse, sest said vastu lubaduse, et igasse maakonda jäävad alles nii politseijuht kui ka maakondlik politseiasutuste võrk.
Siseminister Margus Leivo ja politsei peadirektor Robert Antropov kaitsesid nelja suurprefektuuri ideed üleeile õhtul Jõgevamaal, esinedes Peipsi-ääre vanast piirivalvekordonist ümberehitatud Aarde villas maavanemate või nende kohusetäitjate ees. Juhtkiri: Lahjenev politseireform
Tallinn, Tartu, Pärnu ja Jõhvi jäävad politseiregioonide keskusteks ja 17 praegust valdavalt pisiprefektuuri koos prefektidega kaovad, kordasid Leivo ja Antropov kohtumise alguses eelmise politsei peadirektori Harry Tuule koostatud reformikava.
Kaks sammu tagasi
Kolmetunnise kohtumise lõpuks olid Leivo ja Antropov siiski sunnitud maavanemate ees seistes vähemalt kaks tagasikäiku tegema.
«Kelle poole pöörduvad tulevikus maavanemad ja kodanikud, kui nad tahavad oma maakonna kõrgeimalt politseiametnikult abi või nõu saada?» küsis Pärnu maavanem Toomas Kivimägi.
Olgu, igasse maakonda jääb üks - seni teadmata ametinimetusega - politseijuht, kes vastutab politseitöö eest maakonnas, lubas lõpuks kaks nädalat tagasi peadirektoriks saanud Antropov.
«Väga õige,» resümeeris Jõgeva maavanem Margus Oro. «Maavanemad vajavad inimest, kes võtaks kohapeal ja kiiresti vastu kriisiotsuseid.»
Maavanemad said ka kinnituse, et maakondadest ei kao senised politseiasutused - prefektuurid ja jaoskonnad, kuigi nende juriidilised nimetused muutuvad.
Reform või saneerimine
Tallinna, Tartusse, Pärnusse ja Jõhvi koonduvad ümbritsevate pisiprefektuuride personali-, teabe-, raamatupidamis-, asjaajamis- ja majandustalitused, vabanevate ametikohtade arvel suureneb tegelike politseitöö tegijate hulk.
Viljandi maavanema kohusetäitja Kalle Küttise hinnangul ei tuleks muudatusi nimetada politseireformiks, vaid juhtimismuudatusteks või saneerimiseks.
«Ühelt poolt on selge, et politsei peadirektor ei suuda otse juhtida 17 prefekti, kes praegu on kõik tema otsealluvuses, ja seetõttu on vaja vahelüli nelja regiooni näol, teisalt on selge, et prefektid tuleb vabastada elektripirnide hankimisest ja muudest sellistest muredest,» selgitas Küttis.
«Politseinike arv ei vähene, prefektide - ükskõik, kuidas me neid nimetame - arv ei vähene ja politseimajade arv ei vähene,» võttis Võru maavanem Mait Klaassen kokku nõupidamise Aarde villas.
Milles maavanemad aga kahtlevad, oli Antropovi lubadus, et 200 politseiametist koondatavat ametnikku lähevad tööle maakondadesse.
«Kas need inimesed ikka ise on sellega nõus?» küsis Margus Oro. «Tundub, et politseinikega pole veel keegi rääkinud, mis ja kuidas politseis muutub, sest tavalised politseinikud ütlevad: seal Tallinnas midagi otsustatakse, aga meie istume nagu kohvrite otsas ega tea, kas töökoht jääb alles või mis juhtuma hakkab.»
Politseis 3800 palgalist
Mais oli politseiprefektuurides palgal üle 3800 töötaja, politseiametis 270. Reformi käigus on kavas politseiametist koondada paarsada mundrikandjat.
prefektuur politseinikke teenistujaid kokku
Harju 222 51 273
Hiiumaa 19 10 29
Ida-Viru 223 63 286
Jõgeva 76 21 97
Järva 74 25,5 99,5
Lääne 59 27,5 86,5
Lääne-Viru 138 32 170
Narva 208 44 252
Pärnu 192 49,5 241,5
Põlva 78 22 100
Rapla 78 24 102
Saare 50 18 68
Tallinn 1059 230 1290
Tartu 312 68 380
Valga 87 29,5 116,5
Viljandi 99 31 130
Võru 88 27 115
Allikas: politseiamet