Justiitsministeeriumi seaduseelnõu muudab kohtuhagi hinna määramise metoodikat nii, et väheneb senine põhjendamatult riigilõiv ühisvara jagamise, kaasomandi lõpetamise ja asja jagamise hagis, kus eesmärk ei ole varalise hüve saamine.
Eelnõu vähendab varajagamise hagi hinda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Justiitsministeeriumi asekantsleri Marko Aaviku hinnangul on praegu sageli põhjendamatult kõrged menetluskulud vaidlustes, mille eesmärk ei ole traditsioonilise varalise hüve saamine, näiteks ühisvara jagamisel.
Praeguse seaduse järgi arvutatakse ühisvara jagamise hagi hinda vara väärtuse põhjal. «Kuna selliste vaidluste puhul ei taotle vaidlevad pooled kohtu kaudu tegelikult varalise hüve saamist, vaid lihtsalt jagavad juba neile kuuluvat olemasolevat vara, siis puhtalt vara väärtuse pealt hagihinna määramine toob endaga kaasa sellistes vaidlustes ebaproportsionaalselt kõrged riigilõivud,» lausus Aavik.
Eelnõu sätestab nüüd hinnaks 1/10 hagejale kuuluva mõttelise osa väärtusest, kusjuures maksimaalseks hagi hinnaks loetakse 250 000 krooni, mis tähendab, et keegi ei pea maksma suuremat riigilõivu kui 25 000 krooni.
«Reaalses elus tähendab see seda, et kui näiteks ühisvara jagavad abikaasad, kellel on ühisomandis kaks miljon krooni maksvat korterit ning üks abikaasadest taotleb ühte korterit endale, siis peab ta praeguste seaduste järgi maksma 75 000 krooni riigilõivu, kuid eelnõu kohaselt vaid 10 000,» selgitas Aavik.
Muudatuse kohaselt seatakse piirmäärad ka osaühingu ja aktsiaseltsi organi otsuse vaidlustamise hagi hinnale - vastava hagi hinda ei loeta kõrgemaks kui 500 000 krooni.
Lisaks võimaldab eelnõu kohtutel teatud juhtudel lubada menetlusabi korras määrata hagiavalduselt või apellatsioonkaebuselt tasumisele kuuluva riigilõivu maksmist osamaksetena.
Kohtutäituri õigusabikulusid maksma ei pea
Uuendusena ei kuulu eelnõu kohaselt hüvitamisele kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulud. Samuti ei hüvitata notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamise menetluses notari õigusabikulusid.
«Vastav muudatus on ajendatud põhimõttest, et kohtutäitur ja notar on oma ametiülesannete täitmisest tuleneva kaebuse lahendamise menetluses võimelised osalema õigusabiteenust kasutamata ning nii kaitstakse teisi menetlusosalisi põhjendamatute menetluskulude tekkimise eest,» lisas Aavik.