Kalastuskaarte jätkus vaid internetist taotlejatele

Rein Valkna ehitas omal ajal maja just sellepärast mere äärde, et pensionipõlves oleks hea kalal käia, kuid paraku tõmbab bürokraatia sellele plaanile vähemalt järgmisel aastal kriipsu peale.

FOTO: Toomas Huik.

Detsembri algul seisid kalapüügihuvilised öö läbi keskkonnaameti ukse taga järjekorras, et hommikul kell kaheksa kalastuskaardi taotlused ära anda.


Nüüd selgus, et paljud kalamehed külmetasid seal asjata. Nimelt sai interneti kaudu taotlusi esitada juba alates keskööst ja hommikuks olid limiidid enam-vähem läbi.

Nii jäid kalastuskaardist ilma ka Viimsi mehed Rein Valkna ja Arvo Puusepp, kes tookord juba hommikul enne kella kuut järjekorda seisma läksid ning esimese saja hulgas oma taotlused ära andsid.

Kohapeal koostatud nimekirjas olid neil järjekorranumbrid 91 ja 92 ning oma taotlused andsid mehed ära kell 8.14. Paraku olid selleks ajaks suvekuudel nakkevõrguga püügi kaardid otsas.

Valkna sõnul on tegemist ilmselge ülekohtu ja ebaõiglusega. «Juulikuuks antakse välja 600 kalastuskaarti, augustiks 630, septembriks jälle 600, aga meile öeldi, et limiidid on juba lõppenud,» rääkis Valkna. Pensionieas mehed otsustasid minna ja taotlused ise üle anda, sest ühel neist polnud elektroonilise taotluse esitamiseks vajalikke ID-kaardi PIN-koode. Eile arvas Valkna, et oleks pidanud kõigepealt internetis taotluse tegema ja siis igaks juhuks veel ka sappa seisma minema.

«Nii see kipub olema jah,» möönis keskkonnaameti vee-elustiku spetsialist Arno Sildos, et interneti kaudu taotlust esitades on suurem tõenäosus kalastuskaart kätte saada.

«Merel nakkevõrguga püüdmist lubavate kalastuskaartide arv on suvekuudel oluliselt suurem kui talvekuudel. Ja kõigepealt saidki otsa talvekuude limiidid. Ukse taga seisjatel oli võimalus saada kalastuskaart umbes poolteks kuudeks aastas,» kinnitas ka keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Herki Tuus, kes taotluste laekumist jälgis. Esimesed ukse taga oodanud kalastajad peaksid tema sõnul kalastuskaardid saama, aga need, kelle järjekorranumber saja lähedale jäi, jäävad tõepoolest ilma.

Taotlejate ebavõrdse kohtlemise kohta on esitatud kaebus ka õiguskantslerile. Õiguskantsleri pressinõuniku Jaana Padriku sõnul võttis õiguskantsler kaebuse menetlusse, kuid pole lõppseisukohta veel kujundanud.

Padriku sõnul on keskkonnaministeerium oma vastuses õiguskantslerile tunnistanud ebavõrdsust kalastuskaardi taotlemise protsesses ning lubanud selle aasta jooksul esitada riigikogule kalapüügiseaduse muudatused, mis ebavõrdsuse likvideeriksid.

Tuusi sõnul on kalapüügiseaduse muudatus, mis peaks kõigile võrdsed tingimused looma, juba juunikuust saadik menetluses. «Muudatus näeb ette, et kalastuskaartide taotlemine algab ühtemoodi kell üheksa hommikul nii elavas järjekorras kui elektrooniliselt. See muudab asja mingil määral võrdsemaks, aga ilmselt jäävad elektrooniliselt esitatud taotlused siiski eelistatuks, sest interneti kaudu võib minutis laekuda võibolla 60-70 taotlust. Kohapeal ei suudeta neid kindlasti nii kiiresti vastu võtta,» arvas Tuus.

Taotluste elektroonilise esitamise võimalus loodigi tema sõnul sellepärast, et muidu seisaksid kõik 800 kalastuskaardi taotlejat öösel ukse taga järjekorras ning osa tahtjaid jääks ikkagi ilma.

Tagasi üles