«Peaksime kõrgeimal tasemel läbi mõtlema, mida me tahame Afganistanis teha, oleme seal vabatahtlikult, täiesti vabatahtlikult läinud nende missioonide peale,» rõhutas riigipea Eesti välismissioonist Kesk-Aasias rääkides.
Ilves: peame läbi mõtlema, mida tahame Afganistanis saavutada
21. detsember 2009, 23:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma ei kujuta ette, kuidas NATO kollektiivkaitsest rääkiv artikkel 5 töötaks, kui meie eeldame partneritelt abi, aga ise abi anda ei soovi, see ei tööta nii,» toonitas president ETV-le antud aastalõpuintervjuus.
«Kui me tahame, et artikkel 5 oleks mingi sisu, siis peame me ise ka seda sisustama. Välispoliitika ei tööta ainult juriidiliselt, vaid põhineb eelkõige usaldusväärsusel,» meenutas Ilves.
«Afganistan ei ole kauge koht, millel pole mingit mõju meile. Afganistani sõja järel 1989. aastal kõik lääneriigid hülgasid selle koha ja see, mis seal on tekkinud, on väga-väga ohtlik - seda tõestab 11. septembri terrorirünnak Maailma kaubanduskeskusele, Madridi plahvatused, Londoni plahvatused,» loetles Ilves.
«Selle ohu kolle on Afganistanis. Vahepeal on juhtunud, et Afganistani naaber, tuumariik Pakistan on muutunud ka ebastabiilseks,» rääkis president. Ta lisas, et Pakistani tuumarelva sattumine terroristide kätte oleks kõige halvem võimalik stsenaarium.
«Ilmselt ei ründaks nad meid, vaid mõnd suurt lääneriiki. Aga pärast terroristide tuumalööki mõnele lääne suurriigile, võime artikkel 5 ära unustada, kuna nad on nii hõivatud omaenda katastroofiga,» selgitas president.
«Ohutendentsid Venemaal ei ole süvenenud, see on bluff, tegelikud probleemid asuvad kuskil mujal. Kui mina oleksin selle riigi president, siis ma ei tegeleks sõbraliku naabriga läänepiiril, vaid vaataksin riigisisestele probleemidele ja ohukolletele lõunas,» viitas Ilves Venemaa tegelikele ohuallikatele.
«Euroopa Liidust rääkides oleme liialt keskendud kujudele. Need inimesed väljendavad Euroopa tahet, nende osas sai kokku leppida, teistsuguseid ei tahetud,» rõhutas Ilves Herman van Rompuy ja Catherine Ashtoni ELi etteotsa saamisest rääkides.
«Keskendume valedele asjadele, peaksime euroliidu poliitikat vaatama - teemasid nagu siseturg, konkurents - tean, et need on väga igavad asjad, nende puhul on raske leida põnevaid fotosid, mida panna üles,» sõnas president.
«Läänemere strateegiale pole mingit tähelepanu pööratud, kuigi suuresti Eesti eestvedamisel on see Stockholmis vastu võetud. See avab meie inimestele ja firmadele palju võimalusi - nendele peaksime keskenduma,» leidis riigipea.