Esialgsed andmed näitavad, et majanduslangus ei ole kaasa toonud suremuse tõusu. Ehkki Eesti üldiive jääb tänavu tõenäoliselt negatiivseks, võib rõõmustada selle üle, et raske aasta ei paisanud iivet suurde langusse, leiab statistik Ene-Margit Tiit.
Tänavu registreeriti jaanuarist novembrini 14 505 sündi ja 14 801 surma, seega ületas surmajuhtude arv sündide arvu 300 võrra. «On alust arvata, et detsembri andmete lisamisel see vahe suureneb, kuid tõenäoliselt ei ületa vahe 500 inimest, mis on siiski parim tulemus viimase kümnendi jooksul,» ütles rahvastiku-uuringutega tegelev emeriitprofessor Ene-Margit Tiit.
Tema sõnul on tähelepanuväärne, et võrreldes eelmise aasta 11 esimese kuuga pole kahanenud mitte ainult sündide, vaid ka surmajuhtude arv.
«Sünde oli 400 võrra vähem, surmajuhte aga ligi 600 võrra vähem. Eriti viimast asjaolu tuleks positiivsena mainida, sest tavaliselt kipub majanduslangus nimelt suremust suurendama,» selgitas Tiit. Surmajuhtude vähenemist peab uurija õnnetuste harvenemise kõrval ka rahvatervise üldise paranemise teeneks.
Ehkki Tiit on üsna kindel, et 2009. aasta iive tervikuna ei tule positiivne, võib siiski rõõmustada, et kardetud tagasilangus tulemata jäi. «Hea, et niigi läks,» resümeeris Tiit. «Just see, et suremus ei ole suurenenud, vaid hoopis vähenenud, on positiivne uudis. Väike nihe paremuse suunas on ikkagi olemas.»
Tiit oletab, et eraldivõetuna on eestlaste iive tänavu sarnaselt mullusega napilt plusspoolel. Sellekohase täpsema informatsiooni selgumiseni läheb aga aega (detsembri sündide registreerimiseks on aega üks kuu, ka võtab aega välismaal sündinute kokkurehkendamine jms).
Iibe käitumist 2010. aastal ei ole Tiidu sõnul lihtne prognoosida. «Kõik sõltub mingil määral taas majanduse arengust. Eriti halb oleks, kui võetakse ära olulisi sündimust toetavaid meetmeid, midagi niisugust ongi juba juhtunud,» ütles emeriitprofessor. Sündimust ei mõjuta niivõrd ühe või teise peretoetusmeetme otsene majanduslik mõju, kuivõrd selle toetuse rakendamise või tühistamisega ühiskonnale saadetav signaal.
«Muidugi on meetmete lisandumine positiivne signaal, mis näitab, et lastest hoolitakse. Ja see töötab. Kui meetmeid vähendatakse, siis paratamatult kipub mõju olema vastupidine, seda mitte niivõrd konkreetse meetme tõttu, kuivõrd signaalina.»
Teine suur tundmatu 2010. aastal on suremuse areng. Siin võib oma sünge sõna öelda seagripp, samuti ei ole ju teada, kui pakaseliseks kujuneb talv. «Kui me aga loodame parimat, siis võib arvata, et suremus ei tõuse, vaid aastate pikku tasapisi väheneb,» märkis Tiit.