Kõik kiusavad Tallinna linnavalitsust. Haridusministeerium käsib kõiki lapsi kvaliteetselt harida ja õpetajate palku tõsta. Valitsus võtab omavalitsustelt raha vähemaks.
Merike Tamm: vaene linnavalitsus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linn pingutab oma parima äranägemise järgi, otsides kohti, kust kokkuhoidu saavutada, kõiki ülesandeid sama hästi täites.
Lubatud palgatõusuraha leitakse ja õpetajate palku tõstetakse – ehkki jah, selle arvelt, et töökoormusi kärbitakse, nii et paljude õpetajate rahakotti potsatab paraku ikkagi palgapäeval väiksem rahasumma kui varem. Lasteaedade vähendatud eelarvega saadakse hakkama, suurendades rühmades laste arvu.
Nüüd aga ärkab tervisekaitseinspektsioon ja hakkab nõudma, et seadusi täidetaks. Kõik ühe kallale, kas nii on ilus!? Jätke juba järele! Pealinn aga jääbki korrutama nagu rikkis grammofon, et meil on kõik väga hästi, aga kui ei olekski, siis ainult seepärast, et teised on kõik meie vastu.
Miks ei luba pealinna uhkus tunnistada, et tõesti, aeg on raske ja otsused on valusad? Miks peab järjekindlalt mängima fassaadi rikkast perekonnast, kui kodus puhub akende vahelt sisse tuul, ahi on katki ja piskule leivale kapis vorsti pole? Või ikkagi on?