Ilusa ilma puhuks jooksis Eesti eeter triiki kokkamist täis. On meelelahutust ja tõsist toidukeetmist, ent vaimukamad irvhambad pakuvad kokasaadete reastamiseks hoopiski ostujõudu.
Meedia: Kokkamine tõuseb suviti teletrendiks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellel skaalal paigutub Anneli Järveti-Imre Kose «Piknik» (TV3) rikkurite saateks, Martti Koppeli «Hommikuköök» (TV3) on jõukamate lemmik. «Kutsu Iff külla» (Kanal 2) katab tavalise eesti inimese toidulauda. Skandaalimaiguline «Kokk tuleb» (Kanal 2) aga on söögivalmistamiskunsti tutvustamine kehvik-boheemidele: räägitakse maast ja ilmast ning muu seas valmivad ka juustuvõileivad.
Söögitegu taustaks. Miks kokasaated ühtäkki Eestis ülipopulaarseks said, on iseküsimus. Kanal 2 programmijuht Olle Mirme viitab maailma kogemustele: «Kokasaated on muutunud hämmastavalt jõuliseks nähtuseks. Vanamoelisest vormist on need arenenud kaugele, kõrgele, teinekord ka madalale - on reisivad kokad, alasti kokad ning see toimib.»
Kanal 2 kokasaateid peab Mirme vaid ositi toidutegemisele pühendatuiks: «Iffi saadet võib vaadelda, kui kogu pere jutusaadet, kus söögitegemisel on oluline roll, ometi pole see vaid retseptisaade: näidatakse suvist Eestit, räägitakse inimestega lihtsaid jutte.»
Veelgi isepärasem on «Kokk tuleb»: «Süüa seal ju tehakse. Kui ikka õpetatakse leiba praadima ning sellele küüslauku peale hakkima - ka see on retsept. Pigem võib seda siiski võtta humoorika talkshowna või ma ei tea millena - seni veel nimetu uus anr telepõllul.»
Kokkamine on elustiil. TV 3 «Hommikuköögi» produtsent Alar Müürisepp leiab aga, et suur hulk kokandusega seotud saateid näitab eelkõige üht: inimesed tunnevad kokkamise vastu huvi. «Elukvaliteet on paranenud, teadlikkus suurenenud ning see on ainult hea - kui inimene hästi toitub, siis on ta ka muudel aladel tugevam.»
«Hommikuköök», mida veab ülisooja imagoga kokk Martti Koppel on praegu klassikalisima formaadiga ehk traditsiooniline retseptisaade. Sihtrühm - perenaised. «Lastele meeldib see ka - Martti on usaldusväärne onu,» sõnab Müürisepp.
TV 3 «Pikniku»-saate üks juhte Anneli Järvet lisab populaarsuse põhjuste ritta tõsiasja, et suhtumine sööki-jooki on muutunud: «Toiduvalmistamine ja sõpradega koos istumine on vaba aja veetmise vorm, et seda võimalikult huvitavaks teha, vaadatakse kokandussaateid.»
Nõukogude ajal säras superkokana ekraanil vaid proua Lilian Kosenkranius ning «Vaata kööki!». «Tema tegi eimillestki midagi,» kiidab Järvet. «Nüüd on vaja paljudest asjadest midagi teha. Toiduvalmistamisest on saanud sotsiaalne nähtus.» Siit ka «Pikniku» meelelahutuslik toon.
Praekartulite aeg. Palju Eesti eetrisse veel kokasaateid mahuks? «Ei mahugi rohkem,» ütleb Müürisepp. «Aga Eesti Televisioonis peaks olema kindlasti üks kokandussaade.»
Mirme seevastu usub, et just suvi on telekokkade aeg. «Suviti tabab eestlasi kollektiivne grillimiskirg ja kõik muud armsad veidrused. Sellepärast kibeletaksegi suvel eriti usinasti kokasaateid tegema.»
Mirme lisab, et eestlaste kulinaarne mõte hakkab just vabas looduses lendama, novembris ei leiuta enam keegi midagi, vaid vohmib mööda minnes kõhu täis. Siis on praekartulite aeg. ā
Kokad ka sügisel hoos
TV 3 «Hommikuköök» püsib ka sügisel vapralt pliidi ääres edasi. «Hakkame rääkima toidu garneerimisest ning väljapanemisest,» lubab produtsent Alar Müürisepp. Saatesse lisandub ka kirjade rubriik.
TV 3 «Piknik» lõpetab koos suvega ning jätkab nime all «Kaunimaks köögis». Lustlik mängulaad jääb endiseks.
Septembris taasalustab ka «Köögist kööki». Tegijad hakkavad sel hooajal mööda Eestit rändama, esimene saade toimub Kalvi mõisas.
Kanal 2 «Kutsu Iff külla» ja «Kokk tuleb» lõpetavad koos suvega.
ETV programmidirektori Ainar Ruussaare kinnitusel kokkamissaadet tulemas pole, Terevisioon aga jätkab kokkamist nüüd juba uue kokaga.