Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2009/07/18/208975t1h4953.jpg)
See kordub igal aastal – koos esimese advendiga saabuvad lastekodudesse töökad päevad, sest heategijaid tikub sisse ustest ja akendest.
Aga nagu kõik inimesed, nii ringutavad ka lastekodu juhatajad nõutult käsi, kui nende õuele veereb koormatäis kasutut kraami, mida kingitusena üle anda tahetakse. Ära öelda tundub ebaviisakas, vastu võtta ka ei tahaks…
Ebamugavustunne, mis sellest kogemusest jääb, rikub nii andmis- kui ka saamisrõõmu.
Heategemine on õilis, aga ennekõike siis, kui see arvestab ka abivajajaga. See tähendab, et kui inimesed tahavad teha head, siis oleks mõistlik abivajajatelt enne uurida, mida neil tarvis oleks.
Kuigi lapsed on lastekodudes toidetud-kaetud, ei tähenda see, et neile midagi enamat tarvis poleks. Nii toob tänases Postimehes Haiba lastekodu juhataja näiteks, et elamuse pakkumine on nende laste jaoks teretulnuim kingitus.
Põnevust ihkab iga laps, ent just see võib olla koht, kus rahaliselt keerulisel ajal vajaka jääb. Ja kindlasti on mõnel lastekodul tarvis ka mööblit või mänguasju või midagi muud, aga just neis asjus võikski enne suuremeelse kingituse tegemist kokku leppida.
Tõsi, Eesti taasiseseisvumise algul ei olnud lastekodudel küllusepäevad, puudus oli kõigest. Nii oli humanitaarabi korras saadu igati omal kohal. Ent nüüd on olukord õnneks muutunud ning eluks esmatarvilik on lastel üldiselt olemas.
Kellegi keldrikoristuse saak nende elu paremaks ei tee. Ning kui juhtub, et lastekodu peab veel maksma tarbetu kraami utiliseerimise eest, on heategu juba hoopis kurjast.
Nii tasubki õilsat ideed teoks tegema asudes korraks mõelda, kas ja keda tehtav kingitus tänapäeva Eesti oludes ikka tõesti rõõmustaks. Kas on endiselt need ajad, kui kantud riided, kopitanud diivan või rimutud lelud on ikka oodatud?
Ning kui näiteks elamusreisi korraldamine tervele lastekodule üle jõu käib, tasub ikkagi lastekodu töötajatega ühendust võtta – mingi lahendus on alati võimalik, nii et lapsed on rõõmsad ja annetajal süda rahul.
Eraldi teema on aga see, et lapsed on lastekodus tegelikult kogu aeg, mitte ainult jõulude ajal. Niisiis võiks olla väärt mõte seegi, kui teha rohkem head aasta ringi, isegi ilma erilise püha või põhjuseta.
Võib-olla see polegi kuigi mõistlik, kui ajastada oma aasta heategu just jõuludele. Siis leidub heategijaid ikka. Kuid suuremat rõõmu nii andjale kui saajale võib tuua asjakohane annetus hoopis muul ajal.
Lapsed, olgu nad päris- või lastekodus, olgu jõulu- või muu aeg, võtavad ju heatahtliku üllatuse alati rõõmuga vastu.