Luterlik kirik palvetab ELiga ühinemise eest

Toomas Sildam
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) palvetab lähinädalatel riigi ja rahva heale käikäigule mõeldes ühtlasi ka Euroopa Liiduga ühinemise eest ja kutsub kõiki tuleviku nimel ütlema 14. septembri referendumil «jah».

Peapiiskop Jaan Kiiviti sõnul on «loomulik, et palvetatakse selle hoiaku poolt, mis ühendab meid, mitte ei eralda meid». Ta kinnitas, et iga koguduse vaimulik otsustab ise, kuidas seda teha, mingit kohustust ei ole, on nõuanne.

Vaid üks vastaline

EELK Konsistoorium ja Piiskoplik Nõukogu tegid eile avalduse, kus toetavad Eesti ühinemist Euroopa Liiduga. «Kutsume kõiki kristlasi Eestis, kõiki Eesti Vabariigi kodanikke eesseisval rahvahääletusel osalema ning juhinduma oma isikliku otsuse langetamisel usaldusest Jumala vastu. Eesti on alati kuulunud Euroopasse. Ärgem unustagem oma ajalugu, ärgem unustagem oma kristlikku usutunnistust,» seisab pöördumises Eesti ühiskonna ja kiriku liikmete poole.

Peapiiskop Kiivit kinnitas, et pöördumise vastu hääletas vaid üks Piiskopliku Nõukogu liige rohkem kui kolmekümnest - Võru praost Andres Mäevere, kelle käsituses saaks selliseid avaldusi teha vaid kirikukogu, samuti külvavat avaldus lahusmeelt kirikus. Mäevere kinnitusel on Euroopa Liit jumalatu moodustis.

Kirikuvalitsuse liikmed tõstsid eile esile liitumise positiivset mõju haridusele, väärtushinnangute tunnetamisele, inimestevahelise suhtluse arengule jne.

Teised kirikud vaikivad

EELK meenutas oma pöördumises, et on avaldanud poliitilisi seisukohti nendel pöördelistel aegadel. 14. septembri rahvahääletusel on Eesti arengus määrav tähendus, leiavad kiriku juhid.

EELK on Eesti suurim kirik, ühendades umbes 200 000 inimest, kellest aktiivseid liikmeid on alla kümne protsendi. EELK on ka Euroopa Kirikute Konverentsi liige, millega on ühinenud või teeb koostööd enamik Euroopa kristlikke konfessioone.

Teiste Eestis esindatud kirikute esindajad analoogilisi üleskutseid ei planeeri. Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku metropoliit Stefanus on öelnud, et näeb ELiga ühinemisel Eestile selget kasu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles