Kuulirahe «korrastas» Tartu lõbumajandust

Tartus Kivilinna poe lumises parklas vahutas Kaukaasia päritolu mees vihast. Juba pool aastat oli tema teadmata peetud Tartus lõbumaja. Tema tahtis olla linna ainus lõbumajade kontrollija ja omanik.

Lõbumaja pidas Gusseinovi kunagise sõbra ja äripartneri poeg, kellele Gusseinov oli pärast sündimist nime pannud.

Gusseinovi vihasööst viis selleni, et tänavu novembris astub ta koos äipartneriga kohtu ette süüdistatuna prostitutsiooni vahendamises. Meeste toimikud maalivad detailirikka pildi Tartu viimase kümnendi lõbumajadest ja nende pidajatest.

Gusseinovi mullu sügisel raevu ajanud mehel oli lõbumaja üheksakorruselise maja kaheksanda korruse korteris. Lõbunaisi oli kaks, neid pidas ta korteris luku taga. Tund lõbutsemist maksis 600 krooni, üks naine teenindas päevas viit-kuut klienti. Pärast bordelliomanikule ja turvamehele makstut jäi alles nii palju, et kuuteenistus võis ulatuda kuni 15 000 kroonini.

Väed kogunevad

Üks mehe majas töötajatest oli Ida-Virumaalt pärit Kristina (19), kes sama bordelli seinte vahel kasvatas oma pooleteiseaastast last. Ida-Virumaal polnud tööd, laps vajas toitmist, lisaks tarbis Kristina amfetamiini.

2002. aasta novembriks oli Kristina lõbumajas jõudnud töötada kaks nädalat, ent tahtis nüüd mehe käest vabaks saada, kuid kupeldaja tegi takistusi. Tuttava noormehe kaudu otsis Kristina abi, informeeriti Tartus mõjukat meest - Rustam Gusseinovit.

Gusseinovi sõnum oli: mees lõpetagu bordellipidamine ja kadugu Tartust. Muidu tuleb eluga hüvasti jätta. Kuulnud Gusseinovi ähvardusi, asus ka mees tegutsema: ta kutsus appi sõbrad Tallinnast, kes käisid spordiklubis Planeta Pepsi. Toimikus leiduvas tunnistuses nimetatakse sõpruskonda mehe katuseks, kes pidi teda kaitsma Gusseinovi eest.

Mullu 11. novembri hilisõhtul said kaks vaenupoolt kokku Tartus Kivilinna poe parklas.

Gusseinov oli otsinud linnast kokku oma lähemad toetajad, kuid mehe kaaskonna väge, viit autotäit mehi nähes ei suutnud ka tema oma silmi uskuda. «See oli kohutav, kui palju neid oli,» kirjeldab ta tunnistuses. «Nagu oleks suur polk meid ümber piiranud.»

Lisaks meesteväele oli ühes mehe seltskonna autos Gusseinovilt kaitset otsinud prostituut Kristina.

Pimeduses nähti pesapallikurikaid, keegi midagi kirvetaolist. Mehe abilised parkisid autod nii, et Gusseinovi seltskonnal jäi vaid väike taganemistee poeseinani.

Tumedat verd Gusseinovil sai sel hetkel mõõt täis. Ta haaras püstoli ja tulistas. Esimene lask õhku. Teine, nüüd juba asfalti. Kolmas. Ründav pool suutis end hetkega koguda. Veel üks lask. Joosti autodesse, mõned majade vahele laiali.

Hetk hiljem olid võõrad autod kummide vilinal kadunud. Keegi Gusseinovi seltskonnast märkas ühel põgeneval autol katkist akent. Haavatuid asfaldile ei jäänud.

Kuid mehe poolel oli asi tõsisem - üritati kiirabi kutsuda. Kristina oli ühe juhusliku kuuliga pihta saanud ning korises tagaistmel. Auto haavatuga sõitis Annelinna gümnaasiumi juurde. Sinna lumele jäeti Kristina kiirabi ootama.

Ka Gusseinovi seltskond kiirustas parklast minema. Annelinna gümnaasiumi juures märkasid nad kiirabiautot ja politseid. Süvenes kahtlus, et keegi võis olla pihta saanud. Lepiti kokku, et keegi helistab haiglasse. Sealt kuuldi, et ühtki laskevigastusega patsienti pole haiglasse toodud.

Kaks päeva hiljem ilmus leheveergudele napp politseiteade - Tartus tulistati hilisõhtul pähe 19-aastast tütarlast, kes eile pärastlõunaks polnud haiglas veel teadvusele tulnud. Samal päeval klõpsatasid Gusseinovi randmetele käerauad.

Esimene lõbumaja

Pealtnäha võis siin parklas juhtunud tulistamises küsimuseks olla ühe noore naise vabadus. Tegelikult tulistas seal mees, kes ei soostunud lõbumajanduses võimu jagama.

Aegade vanimast ametist kasu lõigata sooviv armeenlane üüris 1994. aastal Tartus Mäe tänaval maja alakorruse ning hakkas seal klientidele naisi pakkuma. Klientide leidmiseks avaldas ta lehes kuulutuse, lubades kauneimaid tüdrukuid. Info levis kulutulena ning iga taksojuht teadis Mäe tänava asutust.

Peagi hakkas vana sõber Gusseinov mehe juures Mäe tänava lõbumajas külas käima. Mehed mängisid lauamänge, naisi ei pruukinud.

1998. aastal sõitsid mees ja Gusseinov koos Ukrainasse. Seal toimus mingi tehing, mille tulemusena sai Mäe tänaval peremeheks Gusseinov. Mees oma bordelli uksest enam sisse ei astunud. Gusseinov käis kahel korral nädalas raha ära viimas.

1999. aastal avas Gusseinov lõbumaja Nurme tänavas oma naisele kuuluvas eramus. Mäe tänava maja lõpetas.

Nüüd astuvad Gusseinov ja meess koos kupeldamissüüdistusega kohtu ette. Gusseinovit süüdistatakse muu hulgas ka Kristinale raske kehavigastuse tekitamises ettevaatamatuse tõttu.

Kuuli ette jäänud Kristina lebab halvatuna Ida-Virumaal ema hoole all. Naine ei näe ning suudab liigutada vaid üht kätt.

Ema on lohutamatu: «Paremaks ei saa enam minna,» ütleb ta. «Mina üksi pean sellega siin toime tulema. Ta oli lihtsalt valel ajal vales kohas.»

Peremees vangis, maja töötab

 Kuigi Rustam Gusseinov on mullu novembrist alates vahi all, pole see lõpetanud prostitutsiooni Nurme tänava majas. Politseireidide tagajärjel kadusid majast minema kõik autojuhid ja turvamehed, sest neid on võimalik süüdistada prostitutsiooni vahendamises. Lõbutüdrukud on omal käel jätkanud. Endiselt saavad taksojuhid, kes kliendi majja toovad, 150 krooni. Tüdruk ise 250 krooni. Ülejäänud 200 krooni läheb maja kommunaalmakseteks ning osa neidude teenistusest läkitatakse endiselt Gusseinovile. Ka septembris töötab maja endistviisi. Vene keelt vastav neiu võtab telefoni ning varastel hommikutundidel on Nurme maja ees nähtud autoderodu. Taksojuhid teavad, et majast saab endiselt sama teenust. Postimehele avab Nurme tänaval ukse helesinistes nappides püksikutes ja särgikus pisut üle 20-aastane tugevalt meigitud venelanna. Sellest, mis äri majas aetakse, ei taha ta rääkida sõnakestki. Kuhu peremees kadus? «Võib-olla puhkab Kanaaridel,» naljatleb naine ja palub end rahule jätta. (PM)