Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastukaaluks paljudele vene peredele, kes oma lapsed peamiselt keeleõppe eesmärgil eestikeelsetesse lasteaedadesse panevad, on eestlased hakanud oma järeltulijaid vene lasteaedadesse viima.
Vene õppekeelega Tallinna Terakese lasteaia igas rühmas käib kaks-kolm väikest eestlast, kellest osa on pärit segaperekondadest, osal on ema ja isa mõlemad eestlased.
«Mõned vanemad tahavad, et laps õpiks vene keele selgeks,» põhjendas lasteaia juhataja Svetlana Jasska. «Samas pole mõnel teist võimalust, sest nende kodu lähedal ei ole eestikeelset lasteaeda.»
Jasska sõnul pannakse vene lasteaias käinud laps hiljem üldjuhul siiski eesti kooli, mõnikord viiakse laps juba viimasest rühmast eestikeelsesse lasteaeda üle, et kooliminek oleks kergem.
Kool valitakse eestikeelne
Eestlanna Valeria Palmi 4-aastane poeg Andres käib venekeelses lasteaias, sest venelasest kaasa tõttu on kodus kasutusel mõlemad keeled.
«Tegime lasteaia valiku selle põhjal, kummas keeles poiss rohkem rääkida oskas,» ütles Palm. «Aga kooli valime vist eestikeelse, siis on tal hiljem lihtsam läbi lüüa.»
Seli lasteaia õppealajuhataja Valentina Tazatkina, kelle hoole alla on samuti eesti mudilasi sattunud, peab eri rahvusest laste koosmängimist positiivseks.
«On väga hea, et eesti lapsed puutuvad kokku vene kultuuriga ja vene lapsed eesti omaga,» lausus Tazatkina. «Meie hoone vastas teisel pool tänavat asub eestikeelne Priisle lasteaed - lapsed käivad omavahel läbi, korraldame ühiselt üritusi, peame pidusid.»
Venekeelse Lindakivi lasteaia majandusjuhataja Valentina Truhhanova väitel tuuakse neile ka selliseid eesti lapsi, kelle vanematel ei õnnestu pikkade järjekordade tõttu emakeelsesse lasteaeda kohta saada. Samas ei näe ta sellel erilist mõtet.
«Eesti keelt on siin riigis ikka rohkem vaja,» kostis ta. «Samas tõi puhas eesti pere oma lapse meie juurde, et ta õpiks vene keeles rääkima. Hiljem ütlesid vanemad, et neil on kahju, et nad oma vanemaid lapsi vene lasteaeda ei pannud.»
Kaheldav otsus
Eestikeelse Tihase lasteaia juhataja Leelo Saare sõnul tasub eesti poissi-tüdrukut vene lasteaeda panna vaid siis, kui laps jätkab õpinguid vene koolis või plaanib pere riigist minema kolida.
«Eesti keel on isegi eestlasele raske, sellepärast on hea, kui kooliminekuks on emakeel hästi selge,» põhjendas Saar oma seisukohta.
Venelaste arv, kes soovivad oma lapse eestikeelsesse lasteaeda panna, on märgatavalt suurem - kui Leelo Saar kõik soovijad vastu võtaks, oleks rühmades venelasi üle poole. «Aastate eest võtsingi kõik tahtjad vastu ja lõpuks küsis haridusamet, kas meil on kakskeelne lasteaed,» meenutas Saar.
Tallinna haridusameti vanemspetsialisti Anne Targemi kogemuste põhjal on lapse muukeelsesse keskkonda viimise peapõhjus teise keele omandamine, samas pole ta veendunud, et see lasteaias õnnestub.
Keeleõppe seisukohalt ei soovita ta võtta ühte rühma rohkem kui kolm muukeelset last - vastasel juhul hakkavad nad omavahel emakeeles suhtlema ning loodetud efekt jääb saavutamata.