Kaks aastat pärast 11. septembrit 2001, kui USAs rammisid terroristid kaaperdatud reisilennukitega büroohooneid, on Eesti ammendanud võimalused saata lisasõdureid ameeriklaste juhitud terrorismivastase sõja kaevikuisse.
Iraagis tulistati Läti sõdurite pihta
Kaitsejõudude peastaap jälgib iga päev olukorda nii Afganistanis kui ka Iraagis, et teada, milline on USA ja tema liitlaste vastu tegutsevate sisside taktika juhuks, kui Eesti valitsus koos parlamendiga peaks otsustama lisajõudude saatmise rindele.
Läinud nädala lõpul kutsus USA kaitseminister Donald Rumsfeld liitlasi suurendama rahutagamisvägesid Saddam Husseini järgses Iraagis ja Talibani-järgses Afganistanis.
Iraagi pealinnas Bagdadis patrullib eestlaste jalaväerühm, ühel sealsel sõjaväelennuväljal töötavad kaubakäitlejad, Afganistani pealinna Kabuli lähistel kaitseväe eridemineerijad ja sealt 50 km kaugusel Bagramis päästeameti eridemineerijad.
USA võib küsida
Postimeest mitteametlikult konsulteerinud Eesti välis- ja julgeolekupoliitika kujundajad ei välistanud, et USA võib küsida kõigilt liitlastelt abijõudu Iraaki, lisamehi võib tahta ka NATO, kes võttis kuu tagasi enda kanda rahutagamise Afganistanis.
«Mõlemas riigis on olukord väga rabe: Iraagis ei vaibu sissirünnakud, Afganistanis on USA toetatud Hamid Karzai valitsuse võimu alt väljas hulk provintse, kus õitseb narkotööstus ja toimuvad Talibani võitlejate sagedased rünnakud, ÜRO on korduvalt palunud rahvusvahelistel jõududel minna Kabulist ka provintsidesse,» ütles üks välispoliitikuid.
Kaitseminister Margus Hanson aga välistab võimaluse, nagu võiks Eesti suurendada USA või NATO palve peale sõjaväelaste arvu kriisipiirkondades. «Me osaleme praegu [välismissioo-nidel] vastavalt oma võimetele ning lähiajal ei näe ette kontingendi üldarvu suurendamist,» ütles Hanson.
Eestil lagi vastas
Seda, et Eesti kaitseväe välismissioonidel on lagi vastas, kinnitavad ka peastaabi kõrgemad ohvitserid.
Koos Kosovos (endine Jugoslaavia) teeniva sõjaväepolitsei rühma ja erinevate staabiohvitseridega on Eestist kriisikolletes umbes 80 sõdurit, allohvitseri ja ohvitseri. Tavaliselt kestab nende teenistus kuni kuus kuud, seejärel vahetatakse mehed välja puhanute vastu.
Välisministeerium oli USA ja NATO uut võimalikku abipalvet hinnates diplomaatiline, kuid äraütlev. «Eesti lähtub oma kavades jätkata osalust Afganistani ja Iraagi missioonidel Riigikogu otsustest,» ütles ministeeriumi pressiesindaja Ehtel Halliste. «Meenutan, et Riigikogu on andnud volitused Eesti kaitseväelaste osalemiseks Iraagis.»
Eesti üksused kriisikolletes
Iraak
Bagdad: ESTPLA-7, 32 meest
Talil: Cargo Team, 11 meest
Kosovo
Prishtina: ESTPATROL-8, 22 meest
Afganistan
Kabul: ISAF-4, 6 meest
Bagram: päästeamet, 5 meest
Allikas: kaitsejõudude peastaap