Dancehall’i kuningad

Ringo Ringvee ja Tarrvi Laamann on Jamaica popkultuuri isehakanud suursaadikud Eestis: nende peoseeria Bashment sai eile viieaastaseks ja tähistas sünnipäeva maruliselt Von Krahlis teatris.

Palju õnne peosünnipäevaks, Ringo ja Tarrvi, mitu protsenti oma elust veedate tegelikult Jamaical? (Neil on olemas isegi meiliaadressid... jamaicans.com.)
Ringo, kes üldse pidevalt naerab, teeb seda ka ajakirjaniku küsimuse peale. Tarrvi, kes sellistel puhkudel pigem muigab, vastab: «Null koma null-null-null midagi. Mina olen seal oma elust kokku umbes 60 päeva veetnud.»
Ringo lõpetab rõkkamise, aga ei paku sõpra üle.
Aga palju mõtetes reggae-saarel viibite?

REGGAE-SAADIKUD segavad malbelt teetassis kondenspiima ja tunnistavad üles, et kogu aeg.
Aga kui palju on Eestis Jamaicat?
Ringo: «Aina vähem. Sest tänavaid parandatakse. Ja kioskites ei müüda enam üksikuid sigarette. Selliseid asju ka ei juhtu, et tüüp läheb hommikul panka ja viskab ukse taga gin-longdrink’i purgi ära.» Tarrvi lisab, et tänaval söögitegemist Eestis ka enam ei juhtu.
Tuleb nii välja, et seoses meie majanduse kasvuga kaugeneme Kingstonist. Elu läheb asjalikuks. Jamaicalikku muretut õõtsuvat kõnnakut näeme Eestis tänu sellele ka vähem kui varem. Inimesed kalduvad kuhugi tormama.
Tarrvi vaidleb: «Arvan, et hull üleminekuperiood hakkab mööda saama ja inimesed leiavad rohkem aega enda isiku jaoks.»
Tarrvi korteris, mis pulbitseb plaatidest, raamatutest, kunstist ja muust kultuursest ning kus parasjagu võngub dancehall-muusika, naerab Ringo ja hõljub viiruk. Tolmukeerutamine mitukümmend kilomeetrit tunnis akna taga Tartu maanteel tundub sõge.

JAMAICA MUUSIKAT on Tarrvi ja Ringo ehk Bashment Kingz kuulanud hulga kauem kui on kestnud Eesti Vabariik, dj’deks hakkasid nad 90ndate teisel poolel.
Tollal Helsingis ülikooli lõpetanud Ringo ja Eesti Kunstiakadeemias õppinud Tarrvi alustasid reggae-settidega sügavas ander-
graundis, mängides koos Eesti vene ansambliga Rasta Orchestra alternatiivrahva maa-aluses kõrtsis Levist Väljas.
Praegu on 35-aastane Ringo kõige muu hulgas teoloogiamagister ja -doktorant ning siseministeeriumi usuasjade spetsialist. 29-aastane diplomeeritud kunstnik Tarrvi töötab Tallinna lennujaamas lastimise planeerijana.
1998. aasta sügisel alustasid nad oma peosarjaga. 
Et Levist Väljas küll rokib, aga pole paljude jaoks siiski piisavalt bon baar, siirdus reggae-donide duo Von Krahli, mis oli 90ndate lõpus vaieldamatult kõige popim peopaik Tallinnas.
«Peole oli ruttu nime vaja,» meenutab Ringo. «Panimegi siis nimeks lihtsalt Pidu, Jamaica inglise keeles Bashment. Ega me ei arvanud, et see pidu ja nimi nii kaua kestab.»
Nüüdseks on Bashment kujunenud üheks vanemaks ja kindlamaks klubipidude kaubamärgiks Eestis. Nad on viie aasta jooksul jäänud Krahli, aga kütnud pidu muudeski majades, praegu toimub lisaks korrale kuus Krahli baaris Bashment kaks korda kuus ka Club Tallinnas.

TARRVI AVAB ajaleheloo tegemise järgsel päeval (see oli 9. septembril) oma 15. personaalnäituse (Linnagaleriis, «JuJu») ja ilmselt seetõttu heliseb ta mobiiltelefon lakkamatult.
Nii räägib lehemehega jälle Ringo: «Kui seisad nüüd Krahli baari leti ääres ja vaatad saali, siis näib vahel uskumatu, et oled Eestis. Päris palju rahvast tantsib. Nelja või viie aasta taguse pildiga ei anna võrreldagi.» Bashment on läinud popiks, sest seal on positiivne vibe. Rõõmus, kergelttantsitav muusika.
Seni on Bashment olnud ainus reggae-pidu Eestis, aga nüüd on tekkinud konkurente. Ringo ja Tarrvi sellepärast ei muretse. Esiteks saavad nad nüüd ise ka peol käia:) Teiseks laieneb reggae-scene Eestis ja sellest võidab kogu siinne dancehall-kultuur. Reggae-ragga-dancehall-dub-jne-muusika võidukäik vuhiseb kogu maailmas uue hooga. Nagu 25 aastat tagasi oli megatäht Bob Marley, kümme aastat tagasi vallutasid MTV Shabba Ranks ja Apache Indian, nii on nüüd tõusnud superstaariseisusse Shaggy, Sean Paul ja Wayne Wonder.
Eestis on Bashment ka Suur Integreerija. Nagu Põhja talve miksivad nad kauge-kauge Kariibi saare popkultuuriga, nii ühendab Bashment siinseid eestlasi ja venelasi, on nii? «Me integreerime ka mõtteid,» venitab Tarrvi kavalalt. Ja eri põlvkondi ja rasse, lisab Ringo.

OMA INTRIIG ei puudu ka sõbralik-päikselisel Bashmentil. Osa Eesti vene reggae-ringkonnast pidavat Ringot ja Tarrvit pop-poisteks. Dancehall polevat õige reggae.
«Nad mõtlevad, et saalis seisavad hipid ristiskäsi ja kuulavad tõsise näoga vana reggae’t,» märgib Tarrvi. «Aga meie mängime uut muusikat, mida mängitakse samal ajal ka Kingstonis, ja mille järgi tantsitakse.» Nüansid on need, et, ehhee, need vene reggae-puritaanid vist kuulavad ise muuseas vana dancehall’i teadmata, et see on ka dancehall.
Üks tõsisemat sorti rastareggae-mees tuli ühel Bashment-peol Ringole ligi ja sisistas, kui too Shaggyt mängis: kuule, see nüüd küll see koht pole, kus Shaggyt mängida. Ringo kommentaar: tule taevas appi! 
«Tarrvi, ma ei tea, kuidas sinuga on, aga minu meelest me ei tee seda pidu selle mõttega, et teeme diip andergraundi,» küsib Ringo vastust ootamata.
«Me võtame seda hobina, meid ei kammitse, et peame sellest elatuma,» toob Tarrvi välja teise kvaliteedimärgi.

BASHMENT-AFÄÄRID toovad poistele juba üht-teist sisse, aga ega nad ei osta endale dÏiipe või kullast kella: tulu läheb kohe uutesse plaatidesse, mida Bwoys tellivad otse Jamaicalt – vinüülsinglitena põhiliselt.
Võib-olla veel ühed tassikesed teed? Kondenspiim venib, lusikad hakkavad kolisema. Mis maa kondenspiim sul on, küsib Ringo Tarrvilt. Hollandi, okei. Mul oli Leedu oma, see oli laudamaitsega. Kui te nüüd suudate lõhna maitseks üle kanda. 

Jess-jess ja yaga-yo, shake your booty and your mind, nagu ütlevad reggae-mehed. Kuhu ulatub arenguruum, sest ega Bashment ei lõpe?
Tarrvi ei keeruta: «Jätkan samas vaimus, ainult veel paremini.» 
Ringo keerutab veel vähem: «Püüan saada üle oma tagasihoidlikkusest ja hakata mikrofoni rokkima.»