Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Laste Tugikeskuse psühholoogi Lemme Haldre sõnul esineb koolivägivalda igas riigis, aga Eesti koolides on sellest probleemist pikka aega mööda vaadatud Eesti koolitüdruk kirjeldab enam kui 50 riigis levivas ja nelja keelde tõlgitud Itaalia ajakirjas, kuidas klassikaaslased tarvitasid tema kallal aastaid vaimset ja füüsilist vägivalda, mille tagajärjel ta sattus isegi haiglasse.
14-aastane Tartu tütarlaps räägib ajakirjas (Postimees ei avalda kannatanu, ajakirja ega ajakirjaniku nime tüdruku huvide kaitsmiseks) oma õige nime all koolivägivallast. Repliik: Märkame ometi!
Tüdruk kurtis, et oli vägivalla tõttu sunnitud mitu korda kooli vahetama, ent abi pole kelleltki saanud.
«Pöördusin õpetajate poole, aga nad korrutasid mulle, et poistel on oma ea tõttu raske staadium, see läheb paari aasta pärast mööda,» rääkis praegu ühes põhikoolis õppiv tüdruk ajakirjale. «Istusin mõnikord oma toas ja nutsin. Tundsin end nii üksikuna.»
Maimets: see pole juhus
Tüdrukuga rääkinud itaalia ajakirjanik sai tema juhtumist kuulda Eestis meditsiiniseminaril osaledes. Ajakirjanik sõlmis tüdrukuga kokkuleppe, et Eestis tema fotot ega intervjuud ei avaldata. «Ta oli üsna meeleldi nõus oma läbielamistest rääkima, arvates, et see võib kedagi aidata,» rääkis itaallane Postimehele.
Haridus- ja teadusminister Toivo Maimets ei pea eesti tütarlapse loo rahvusvahelisse pressi jõudmist juhuseks.
«Midagi see meie olukorra kohta ikka näitab,» nentis koolivägivalla vastu võitlemise oma südameasjaks võtnud Maimets. «Uuringute põhjal on peaaegu pooled Eesti õpilastest koolivägivalda kogenud ning selle järgi on olukord ikka piisavalt hull. Isegi kolm korda väiksem arv oleks liiga suur.»
Tallinna Laste Tugikeskuse psühholoogi Anni Vaheri sõnul on uue õppeaasta esimesed nädalad toonud ka nende majja mitu koolivägivallaga kimpus olevat last. «Tegemist oli vaimse vägivalla juhtumitega, mis on juba pikka aega kestnud,» kostis Vaher.
Tartu Laste Tugikeskusesse pole koolivägivalla all kannatavad lapsed septembris veel pöördunud, küll aga on abi otsitud näiteks koolihirmu ja ärevuse vastu.
Keskuse psühholoogi Lemme Haldre kogemuste põhjal esineb koolivägivalda enim esimese õppeveerandi lõpus ning kevadel, kui lapsed on pikast kooliaastast väsinud ja närviliseks muutunud.
«Koolivägivalda esineb igas riigis, aga mujal on sellega ka aktiivselt tegeldud,» tõdes Haldre. «Meil on see tegevus passiivne olnud, koolides levis arvamus, et vägivald on ja jääb, sellest vaadati mööda. Aga et probleem on nüüd ministri ja õiguskantsleri tasemel üles tõstetud, sunnib see ka koole asjale rohkem mõtlema.»
Seadused ja reeglid
Koolivägivallaga võitlemiseks on haridus- ja teadusministeeriumis praegu kooskõlastusringil seaduseelnõu, mille kohaselt võib koolides moodustada eraldi klasse käitumisraskustega lastele mitte alates seitsmendast klassist, nagu kehtiv seadus ette näeb, vaid juba neljandast klassist.
Eelnõus määratakse põhikooli klasside maksimaalseks õpilaste arvuks 24 ning muudetakse kohustuslikuks õpetaja-õpilase iga-aastane arenguvestlus.
Ministeeriumis on valmimas ka reeglistik, mis annab koolijuhtidele kindlad juhised vägivallajuhtumite käsitlemiseks.
Toivo Maimetsa sõnul peaksid mõlemad dokumendid valmima veel sel sügisel.
Samuti esitas minister 1. septembril üleskutse anda teada inimestest või ühendustest, kes on omaalgatuslikult koolivägivalla vastu astunud. Tänaseks on selleks puhuks avatud meiliaadressile saabunud paarkümmend kirja, milles on esile tõstetud erinevaid vägivalla ohjeldamise võimalusi.
Mitmel korral on kirjutajad kiitnud konkreetseid koolijuhte ja noorteühendusi, aga ka Valga poiste jalgpallitreenerit ja projekti «Koolivalve». Esitatud on ka huvitavaid ettepanekuid.
Maimets plaanib sügise jooksul läkitustest ülevaate saada ja neist sisukamaid teistele eeskujuks seada.
Ministeerium ootab teateid
Haridusministeerium ootab teateid inimestest ja organisatsioonidest, kes on omal algatusel midagi koolivägivalla vastu ette võtnud ning selles kas või väikestki edu saavutanud.
Teated tuleks saata meiliaadressil koolirahu@hm.ee.