Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/07/18/6905547t1h1b92.jpg)
Kuigi Ida-Virumaa on hooldusperede arvult esimeste seas, pole neid peresid veel kaugeltki piisavalt ning liiga paljudele lastele on ainuke võimalus lastekodu, vahendab Postimees Online Põhjarannikut.
Tänavu oleme kaheksa kuuga suunanud lastekodudesse rohkem lapsi kui terve eelmise aastaga, tõdeb maavalitsuse lastekaitsespetsialist Tiina Kallavus. Tänavu oli lapsi 23, mullu oli 19. Laste lastekodusse suunamist võib kaheti vaadelda. On hea, et lastele on koht leitud. Teisalt on see koht lastekodu, mitte hoolduspere. Kuigi on lapsi, kellele hooldusperes elamine kohe mitte kuidagi ei sobi, on see enamikule siiski parem võimalus. Kallavus tunnistab, et hooldusperede süsteem on Eestis veel üsna noor. «See süsteem on oma arengus seisma jäänud,» lisab ta. «Praegu on meil ainult ühte liiki hoolduspered; need, kellel on ressurssi - nii materiaalset kui vaimset - võõrastele lastele kodu pakkuda ning kellele riik maksab iga hooldusele võetud lapse kohta kuus 900 krooni toetust. Üldse ei ole meil aga teist liiki hooldusperesid, kes hooldust teenusena pakuksid ja selle eest palka saaksid,» rääkis Kallavus. Kallavuse sõnul on just seesugused hoolduspered teistes riikides rohkem levinud. Palka maksab neile tavaliselt kohalik omavalitsus, seda riiklikust laste hoolekandeks eraldatud rahast. Ida-Virumaal on kasuperesid kokku vähemalt 170, enamik neist Narvas ja Kohtla-Järvel. Valdadest on kõige rohkem kasuperesid Vaivaras - 12.