Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kümme Moskva kassiteatri kiisut, üks peenemast tõust kui teine, kibelevad eresinise, hõbelitritega tikitud eesriide taga oma järjekordse etteaste ootuses. Kangapraost paistab kollast looipiiret ehtiv punane monogramm «LV» - tähekombinatsioon, millele iga areenileastuja silm kõigepealt kinnitub. Kõige ehtsam kloun
Asjaolu, et Eesti esimese päris oma tsirkuse direktor Lauri Viikna enda initsiaalid looidele maalida laskis, ei tähenda seda, et mees suurushullustust põeks.
Nii on kõigis maailma tsirkustes lihtsalt kombeks. Ja neli sinimustvalget lippu, mis eelmisel reedel Tallinnas Saku Suurhalli ette platseerunud puna-kollase telgi tipus lehvima hakkasid, tähistasidki Eesti esimese tsirkuse sündi.
Sõnapaar «Eesti tsirkus» ei tähenda aga seda, et areenil trikitavad vaid Eesti artistid. Tõsi, kogu tehniline personal uksehoidjast alates ja valgustajaga lõpetades on eestimaist päritolu.
Aga kõik esinejad peale onglöör Dmitri ja kloun Arleti on rahvusvaheliselt tunnustatud välismaised tsirkuseartistid, igal maailma areenil alati oodatud oma ala meistrid. Eestist neile võrdseid ei ole ning Viikna eesmärk on pakkuda siinsele publikule parimat programmi, mis ilma pealt leida.
«Tahan anda oma panuse Eesti tsirkusekultuuri arendamisse,» kostab Viikna, kes on seni vedanud tohutu suurt lõbustusparki linnast linna ning toonud maale teiste riikide tsirkusi.
Lõpuks otsustas ta omamaise palagani rajada - hoolimata sellest, et on Euroopa tsirkusedirektoritest noorim ega pärine staaikast tsirkusesuguvõsast nagu mujal tavaks. Viikna vanaisa oli raamatupidaja, vanemad õpetajad. Isa tahtis, et pojast kasvaks hoopis teadlane.
Aga tarkades raamatutes tuhnimise asemel vaatas Lauri Viikna läbi mitusada videokassetti, millel näha maailma tippude hulka kuuluvate tsirkuseartistide atraktsioonid. Valis neist enda meelest parimad ja eestlaste loomuga sobivaimad välja ning tõi Eestisse. Pühapäevani esinevad nad Tallinnas ning vuravad siis vagunite killavoorina teistesse linnadesse närvikõdi ja silmailu pakkuma.
Nii näeb kirsipunasel areenil Moskva kassiteatri juhti Vladimir Krasnolokinit ja tema kümmet kiisut, kes oskavad õhus lennelda ja esikäppadel seista.
Armeenia vana ja väärika tsirkusesuguvõsa esindaja Arkadi Georginian näitab trikke kaamelite, püütonite, ahvide ja sebradega ning peab känguruga maha haarava poksimatshi
Paari päeva eest läks seesama känguru sportimisega nii hasarti, et kui tsirkuseteenrid poleks appi tulnud, oleks ta mehe peaaegu ära kägistanud.
«Sellised vahejuhtumid käivad tsirkuse juurde,» kommenteerib Viikna ning rõõmustab, et vastupidiselt mitmele Euroopa riigile pole Eestis loomade tsirkuses kasutamine keelatud.
«Loomad ei tee midagi vastu tahtmist. Et nad trikke tegema meelitada, tuleb neid hästi kohelda ja väärilist tasu anda. Meie tsirkuse loomadele igatahes meeldib väga areenil joosta, nad kohe sügelevad ja kibelevad, et saaks jälle oma trikke teha.»
Lisaks teevad Belgia kuningliku tsirkuse õhuakrobaadid kaelamurdvaid trikke õhus, kaks väikest Ukraina poissi viskavad mootorratastega kihutamise vahel justkui muuseas ridamisi saltosid ning seni välismaal artistileiba teeninud Eesti onglöör Dmitri teeb põlevate kuulikestega uskumatuid imevigureid.
Lauri Viikna aga muheleb endamisi - vaid viis päeva vana, aga juba on Eesti tsirkust kutsutud gastrollidele Venemaale ja Hispaaniasse. Algus on paljutõotav.