Eile Pirita rannas geomeetrilisi liivainstallatsioone valmistanud kunstiakadeemia magistrandid püüavad nii tuua Eestisse uut suunda maailmas laialt levinud liivakunstist.
Pirital valmisid moodsad liivainstallatsioonid
18. september 2003, 00:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui meri pole installatsioone ära uhtunud, siis võib tänagi mõne meetri kaugusel rannaribast näha liivast valmistatud pinnavorme - ruudukujulisi kastikesi ja neisse ehitatud kujundeid.
Kunstiakadeemia tekstiilimagistrandide kursuse juhendaja Aili Vahtrapuu sõnul on tegu teistsuguse liivakunstiga, mida harrastatakse küll mujal maailmas, kuid mitte Eestis. «Seekord pole skulptuuriks mitte liivast naine või krokodill, nagu eestlased on harjunud nägema, vaid geomeetrilised kujundid.»
Osa keskkonnast
Vahtrapuu sõnul peaksid liivavormid aitama nii tegijatel kui vaatajatel avardada globaalset mõtlemist, sest see pole kunst, mis jääks seinte vahele. «Liivaskulptuurid on justkui osa keskkonnast, sest siin mängivad kaasa ka meri ja päike,» sõnas ta.
Merivälja-poolsel rannaribal tegutsesid eile koos juhendajaga neli paljasjalgset tekstiilikunsti magistrandi, kelle käsutuses oli 2 x 2 meetri suurune liivakuhi. Abimaterjalideks tükk punast kangast, kellu, labidas ja kastekann.
Tekstiili tudeeriva Liisa Kallami sõnul on nende tavapärasteks materjalideks koolitöös tõepoolest kangad ja riidematerjalid. «Kuid me tegeleme ka mööblikangastega, mis tuleb lõpuks mööblile paigutada, nii ehitame ka liivast kumeraid ja pehmeid vorme,» sõnas ta.
Magistrant Liisa Tomasbergi sõnul pole liivast taieseid kerge teha, sest see on täpne töö. Ka juhendaja Vahtrapuu nõustus temaga. «Me sooviks teha neid kujundeid nii puhtalt ja siledalt, et poleks arugi saada, et need on liivast, kuid selleks pole veel vastavaid vahendeid.»
Aegunud mõtteviisi vastu
Hirmu, et merelained kujundid rannaliivalt minema pühivad, kunstnikud ei tundnud ja kinnitasid, et looduse loomulik käik annab installatsioonidele vaid võlu juurde.
Lisaks silmailule annavad Vahtrapuu sõnul liivavormid edasi ka maailma skulptuuris ja arhitektuuris levinud suundi. «Eestis on populaarsed ratsamonumendid ja kangelaste kujud, kuid mujal maailmas peetakse sellist linnakujundust aegunuks.»
Sellise iganenud mõtlemise abil pidurdatakse Vahtrapuu sõnutsi aga eesti skulptorite arengut. «Terve generatsioon skulptoreid elab oma aja ära, ilma et saaks midagi moodsat teha,» ütles ta.
Varem on kunstiakadeemia tekstiiliosakonna tudengid valmistanud liivajoonistusi Narvas.