/nginx/o/2008/04/25/35852t1haddc.jpg)
Valitsus hakkab uue aasta alguses arutama vaatlejastaatuse taotlemist rahvusvahelises frankofoonia organisatsioonis (OIF), mis annab võimaluse tihendada sidemeid prantsuskeelsete riikidega ja tutvustada neile Eestit.
Eesti asub tihendama suhteid prantsuskeelsete riikidega
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
26. detsember 2009, 18:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Välisministeerium märgib, et samuti avardub OIFi vaatlejastaatusega poliitiline koostöö EL prantsuskeelsete riikidega ning suurenev teavituskanalite arv võimaldab tugevdada majanduskoostööd prantsuskeelsete riikidega. Samuti loob see uusi võimalusi prantsuskeelsetes haridusprogrammides osalemiseks.
Vaatlejastaatus ei tähenda ühinemist organisatsiooniga, kuid annab võimaluse osaleda hääle- ja sekkumisõiguseta OIFi kohtumistel, sealhulgas tippkohtumistel ja ministrite konverentsidel.
Ainsaks vaatlejastaatusega seotud kohustuslikuks kulutuseks on iga-aastane tasu 2100 eurot (ligi 33 000 krooni) sekretariaadi edastatud materjalide eest.
1970. aastal asutatud OIF ühendab riike, mille kas ametlikuks või traditsiooniliseks keeleks on prantsuse keel. Organisatsiooni eesmärk on prantsuse keele ja keelelise mitmekesisuse edendamine, rahu, demokraatia ja inimõiguste edendamine, hariduse, teaduse ja kultuuri areng ning koostöö jätkusuutliku arengu nimel.
Täisliikmeid on organisatsioonil 56 ja vaatlejaid 14, sealhulgas ka Läti ja Leedu.