Ajal kui koos külmadega on oodata gripipuhangut ja Maailma Tervishoiuorganisatsioon hoiatab ülemaailmse gripiepideemia eest, kasutavad vaid vähesed eestimaalased võimalust end õigeaegselt haiguse eest kaitsta.
Gripikaitsest hoolivad vähesed
24. september 2003, 23:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi gripp kuulub raskete viirushaiguste hulka, mis hakkab levima sügisel külmade tulekul, külastas eile Tallinna nakkushaiguste ambulatooriumi vaktsineerimiskabinetti pelgalt kolm inimest.
Lääne-Tallinna Keskhaigla tohtri Kai Zilmeri sõnul tulevad paljud end vaktsineerima alles siis, kui suurem gripipuhang juba alanud.
«Vaktsineerima peaks end just selleks, et grippi ennetada,» ütles Zilmer. Samas kinnitas arst, et ka epideemia ajal, kui haigus pole veel külge hakanud, võib end vaktsineerida.
Eakad riskigrupis
Ka perearst Mare Juhansoni sõnul on praegu õige aeg end vaktsineerida. «Grippi pole ma veel kohanud, kuid iga aasta kardetakse suurt puhangut,» ütles ta.
Viimasel kuul üha sagenevate viiruslike hingamisteede haiguste vastu vaktsineerida end ei saa, küll aga on 100 kuni 130 krooni maksev vaktsiin raviasutustes olemas neist raskeima haiguskuluga gripi jaoks.
Hiljuti ülemaailmse gripiepideemia hoiatuse andnud Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) teatel kuuluvad gripi riskigruppi vanemad, enam kui kuuekümneaastased inimesed.
Samas möönis Kai Zilmer, et gripisüsti soovivad peamiselt hoopiski tugeva tervisega noored tööinimesed. «Kuna gripp on väga raske viirushaigus, peaksid eakad inimesed ainuüksi vanuse tõttu saama vaktsineeritud,» ütles ta.
Sama kinnituse võib leida ka WHO koduleheküljelt, kus on märgitud, et eakate inimeste grippi suremine langeb tänu kaitsesüstile kuni seitsekümmend protsenti.
Külmetuse ees kaitseta
Viimasel ajal meedias kõlapinda leidnud teema, et gripi vastu vaktsineerimine pole inimesi haigusest eemal hoidnud, on Zilmeri sõnul tekkinud ekslikult. «Grippi aetakse tihti segamini teiste hingamisteede haigustega, mida on Eestis mitut sorti,» sõnas Zilmer ja tõi esile RS-viiruse, adenoviiruse ja paragripi.
Enamik viiruslikke külmetushaigusi on sarnaste sümptomitega, kuid gripp on siiski kõige raskema haiguskuluga. «Nii võibki inimene vaktsineerimises pettuda, sest see ei kaitse mitte kõigi viiruslike hingamisteede tõbede, vaid ainult gripi eest,» lausus Zilmer.
Gripi tunnused on väga kõrge palavik, üldine halb enesetunne, «kontides murrab», valusad silmamunad, nohu, köha, kurguvalu ja väsimus. Esimeste haigusnähtude ilmnemisel peaks end töölt vabaks võtma ja konsulteerima perearstiga.