Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vähki haigestumine on iga aastaga mõnesaja juhtumi võrra kasvanud ja Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositakse aastas ligi 6000 uut haigusjuhtu, mis tähendab, et iga päev saab 16 inimest teada, et põeb vähki. Juhtkiri: Olelusvõitlus teel
Suurima hüppe on teinud kilpnäärmevähk, mille levik on viimase kümnendi jooksul suurenenud tervelt 70 protsendi võrra.
Meestel esineb juba aastaid kõige sagedamini (üks viiendik kõigist juhtudest) kopsuvähki, järgnevad eesnäärmevähk ning käär- ja pärasoolevähk. Viimasesse kasvajasse haigestumine näitab suurt kasvutendentsi paljudes riikides, ka Eestis on see 30 aasta jooksul kahekordistunud.
Kõige rohkem ehk 40 protsenti on meeste puhul suurenenud haigestumine mitte-Hodgkini lümfoomi (üks lümfisüsteemi pahaloomulistest kasvajatest). Seevastu näitab meeste kopsuvähk märksa meelepärasemat trendi, püsides 1990. aastate keskpaigast enam-vähem samal tasemel.
Suitsetavad vähem
«Mehed on hakanud vähem suitsetama, kasutatakse filtriga sigarette ja paremaid marke,» põhjendab Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhataja Vahur Valvere kõige sagedamini mehi hauda viiva kopsuvähi stabiliseerumist. Surmapõhjuste seas teisel kohal oleva maovähi sagedus on aastate jooksul aga langenud, mille põhjuseid võib Valvere sõnul otsida tervislikumast toitumisest.
Naistel esineb kõige tihedamini rinnavähki, mille sagedus on aasta-aastalt kasvanud. Suurima tõusu on naiste puhul teinud kilpnäärmevähk, mis on kümne aastaga kasvanud 70 protsenti, ning mitte-Hodgkini lümfoom 60 protsendiga. Oluliselt on sagenenud ka haigestumised mitmesse teise pahaloomulisse kasvajasse, nagu naha- ja eesnäärmevähki.
Vahur Valvere sõnul pole täit selgust, miks kilpnäärmevähki ja mitte-Hodgkini tõppe haigestumine on järsult kasvanud. Teiste tõusu näidanud kasvajate puhul on põhjuseid kergem leida, näiteks käär- ja pärasoolevähki ning teisi seedetrakti vähke tingivad järjest süvenev vähene liikumine, rafineeritud toit, ülesöömine.
Vähi sagenemise üks põhjustest peitub muutunud elustiilis, toitumistavades ja keskkonna kahjulikes mõjudes. Vähiregistri juhataja Tiiu Aareleid toob eraldi välja ka solaariumiga liialdamise, mis võib mõjutada nahavähi arengut.
Parem diagnostika
Teine vähi sagenemise põhjus peitub järjest paremaks muutuvates diagnostikaseadmetes, mis võimaldavad kasvajaid avastada järjest varasemates staadiumites, ka on inimesed hakanud rohkem tervist hoidma. Vahur Valvere kinnitusel on Eestis kasutatav diagnostikaaparatuur arenenud riikide võimalustega enam-vähem samal tasemel, täiustunud on ultraheli- ja tomograafiaseadmed, mammograafilise skriiningu abil pääsevad tohtrid rinnavähile kiiremini jälile.
«Mille järele on tõesti suur vajadus, on uus kiiritusravi aparatuur,» kostis Valvere. «Praegused seadmed lubavad küll töötada, aga on vananenud ja seetõttu pole ravi nii efektiivne, kui me tahaksime. Ka ravimid muutuvad järjest kallimaks, mistõttu on lisaressursid vähiravile hädavajalikud.»
Kui vähihaigestumise osas kuulub Eesti keskmise vähihaigestumusega Euroopa riikide hulka, siis suremusprotsent on Euroopa keskmisest märksa kõrgem - näiteks mullu suri Eestis vähki 3500 inimest.
Haiguse leviku pidurdamiseks oleks vaja käivitada vähi ennetamist, varajast avastamist, diagnoosimist ja ravi hõlmav riiklik vähiprogramm, mille väljatöötamist alustati juba 1998. aastal, ent käesolevaks ajaks on alustatud vaid rinna- ja emakakaelavähi varase avastamise programmidega. Ülejäänud programmide alustamine on takerdunud rahapuudusse.
Vähktõvega võitlemiseks korraldatakse iga aasta oktoobrikuu teisel nädalal rahvusvaheline vähinädal, mille raames toimub arvukalt temaatilisi loenguid ja konverentse, kus on oodatud osalema kõik huvilised.
Tänavune vähinädal 6.-12. oktoobrini keskendub eeskätt käär- ja pärasoolevähi vältimise võimalustele.