Enn Tõugu: E-riigist E-demokraatiani

, akadeemik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Corbis / Scanpix

Internet ja nutitelefonid mõjutavad üha enam meie elu ja käitumist, andes uusi võimalusi ja põhjustades uusi ohte. Araabia kevad ja Moskvas toimuvad tänavademonstratsioonid oleks mõeldamatud ilma Facebooki ja e-postita, mis võimaldavad kiiret infoedastust hulkadele ja rahutuste korraldamist. USA ulatusliku jälitussüsteemi PRISM paljastused Edward Snowdeni poolt teevad ärevaks paljusid. Suurriikide küberspionaaž ja -ründed ohustavad rahvusvahelist julgeolekut samamoodi kui nende tuumarelvad.

Reformierakonna äpardused oma juhatuse valimistel näitavad ohtu, mis varitseb juhul, kui suhtutakse kergekäeliselt infotehnoloogia kasutamisse poliitikas. Seda äpardust oleks olnud lihtne vältida, kui hääletusprotseduur oleks korralikult läbi mõeldud. Näiteks elektri- ja elektroonikainseneride ülemaailmne organisatsioon (IEEE), mille liikmete arv ületab poolt Eesti valijaskonnast ja eelarve on ligi pool miljardit dollarit, korraldab juba palju aastaid oma juhtkonna valimisi elektroonselt ilma äpardusteta, ning sama teevad ka IEEE piirkonnad oma kohalikke juhatusi valides. Seejuures toimub elektroonselt, interneti kaudu ka valimispropaganda.

Kuigi soovi korral on võimalik kirja teel hääletada, on see ilmselt varsti kaduv võimalus. Muidugi on praegusel juhul tegemist haritud valijatega, ikkagi inseneridega, kuid ega järgmine Eesti valijate põlvkond tule vähem võimekas internetikasutaja kui praegused vanahärrad ja -prouad insenerid. Senised kahtlused e-hääletuse kohta on kindlasti mööduv nähtus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles