Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1875294t1h6552.jpg)
/nginx/o/2013/09/15/2367446t1h5180.jpg)
Märjamaa vallavanema Eero Plamuse kohaliku omavalitsusjuhi karjäär sai alguse 1993. aastal, kui ta valimiste järel asus Valgu põhikooli direktori ameti kõrvalt juhtima vallavolikogu.
Juba 1996. aasta valimiste eel käisid toonases Märjamaa alevis muutuste soovijad vallavolikogu esimeest Plamust alevivanemaks kutsumas, kuid siis ütles ta pakkumisest ära. Alles 1998. aastal õnnestus neil Plamus ära rääkida ja temast sai alevivanem. 2002. aastal ühendati Märjamaa alev ja vald ning Loodna vald ning tekkis üle 7000 elanikuga Märjamaa vald, sellest ajast on Plamus olnud vallavanem, kokku 15 aastat. Tõsi, 2005. aastal, pool aastat enne valimisi, kukutati Plamus osavate poliitmängudega, kuid seda suurema häältearvuga valiti ta sügisel tagasi valda juhtima.
Reformierakonda kuuluv Plamus on valimistele läinud alati valimisliidu nimekirjas. Nii suures vallas nagu Märjamaa – territooriumilt lausa suurim kohalik omavalitsus Eestis – ei ole vallavanema liidul olnud võimalik üksi valda valitseda, vaid ikka koalitsioonis. «23st volikogu kohast vähemalt 12 kohta saada, et üksi valitseda, on suures vallas raske,» tõdes ta. Praegu valitsetakse koos IRLiga.
Plamuse edu pant võib olla olnud ka avatud valitsemisstiil. Valdade ühinemise järel kutsus just vallavalitsus külade aktiivsetest esindajatest kokku eraldi külavanemate kogu ning vallas on palju tegusaid külaseltse.
Kasti külavanem Inga Artel, kes kandideerib neil valimistel esimest korda, ja seda IRLi nimekirjas, kinnitas, et vallamajast tõesti toetatakse külaseltse, tasutakse projektide omaosalus. Arteli sõnul ei ole Märjamaal sugugi üksnes alevit arendatud, vaid raha on jagunud ehitusteks ka teistele valla piirkondadele.
«Meil külades on tähtis, et külaelu säiliks, et inimesed ei lahkuks, et teed korras oleksid,» võttis Artel põhilise kokku. «Märjamaa vallas on hea elada. Just nii, nagu kõlab meie tunnuslause: hea tulla ja hea olla!»
Märjamaal on renoveeritud rahvamaja, raamatukogu, ujula, kolm kooli, alevis tegutseb kaks ja külades viis lasteaeda. Märjamaa alev näeb elus ja ilus välja. Tänavad on pärastlõunasel argipäeval rahvast täis, peatänava äär on palistatud väikeste poodidega, seejuures mitme lillepoega. Söögikohti annab kokku lugeda. Peaväljaku ääres ootab kordategemist vaid Stalini-aegne parteimaja, kus töötas mitukümmend aastat Märjamaa haigla. Osasse sellest hoonest võiks tulevikus kolida praegu alevi äärel asuv vallamaja. «Oleme selle teadlikult viimaseks jätnud,» lausus Plamus.
Suuresti on Plamuse unistus korras ja tegusast vallakeskusest – või nagu ta ise seda nimetab, Märjamaa Cityst – täitunud, aga plaani päris lõpuni ta ise ellu ei vii, sest Plamus teatas juba kevadel, et ei kandideeri enam vallavanemaks.
«Olin 15 aastat hariduses ja nüüd olen 15 aastat kohalikus omavalitsuses olnud – õigel ajal tuleb ära minna!» põhjendas Plamus. See ei tähenda, et tal poleks silme ees, mida Märjamaa vallas veel tegema peaks. Ta mõtleb energiasäästlikkusele, kruusateedele, mida Märjamaa vallas on lausa kaks kolmandikku.
Miks 54-aastane vallajuht on otsustanud ametist lahkuda? «Praegu saab veel minna ja elus midagi muud teha, aga nelja aasta pärast mõtled juba, et tahaks ka järgmised neli aastat istuda – oma kohta hoida,» nägi ta võimalikku tulevikku.
Märjamaa vald
• Asub Raplamaal, täpselt Tallinna ja Pärnu vahel
• Ühines 2002. aastal Märjamaa alevi ja Loodna vallaga
• 6959 elanikku
• Omavalitsuste edetabelis 60. kohal