Rehvitehase põleng paljastas industriaalanarhia

Nils Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Regumi rehvitehase laoruum
Regumi rehvitehase laoruum Foto: Jassu Hertsmann

Tartumaal Reolas põlenud rehvitaastamistehase süttimise käigus kooruvad faktid paljastavad, et pikki aastaid valitses seal täielik kaos. Politsei uurib, kas 9. augusti tulekahju põhjustas seesama kaos või süütamine.

Ehkki Regumi rehvitehase tootmistsehh rajati juba 2005. aastal ja ladu 2008. aastal, polnud kummalgi kasutusluba. Polnud välisõhu saasteluba, polnud jäätmeluba ning päästeamet keeldus kasutusluba andmast. Hooned olid ehitatud puurkaevu sanitaartsooni ja lõpuks õnnestus alles tagantjärele seda tsooni vähendada ja hankida vee erikasutusluba. Tagatipuks on selgunud, et ehkki tehases oli toimunud väiksemaid põlenguid varemgi ja ka tuletõrjujad olid seal kohal käinud, ei pannud ametnikud parimatel päevadel ligi 40 töötajaga tehast kinni.

Täiesti omaette kvaliteediklassi kujutasid endast tehase elektrisüsteemid. Tehnilise kontrolliga tegeleva Inspecta Estonia elektrivaldkonna ekspert Jüri Rivik käis mullu kohapeal ja tal oli seda kõike lihtsalt valus vaadata. «Seal oli selline vaatepilt nagu Kesk-Venemaal,» lausus Rivik. «See boss lasi seal kõik ise teha suvalistel meestel, igasugused võhikud on ehitanud ilma nõuetekohaste projektideta. Näiteks šeff otsustas, et tootmisliini taha tulevad elektrikilbid – see on täiesti ebaloogiline! Ei saa panna kilpi mingisuguse lindi juurde!» kurjustas Rivik.

«Tehti nii, nagu jumal juhatas. Spetsialiste ei palgatud. Kõik on haltuura, pole ühtki projekti ega mõõtmist. Täiesti elektrilöögiohtlikud seadmed, mõõtmata olid kaablid, isolatsioonitakistused, kaitsmete rakendumisajad ja nii edasi.» Põleng saigi muide alguse Riviku nimetatud elektrikilbiga samas piirkonnas, ent pole selge, kas süttis õlivann, elektriseadmed või miski muu.

Prokuratuuri kinnitusel alustati tulekahju asjaolude väljaselgitamiseks kriminaalmenetlust, mis käsitleb võõra asja rikkumist ja hävitamist. Õnnetuse asjaolude väljaselgitamiseks määratud ekspertiis alles käib. Igal juhul kinnitab uurimise aluseks olev paragrahv, et välistatud pole ka süütamine. Uurimist on vaja seda enam, et Regumi rehvitehas ise on tegelikult kevadest pankrotis ja selle omanik Mihhail Apurin rentis tootmishoone koos seadmetega vahetult enne pankrotti ühele võlausaldajale, firmale Chemko. Siin jagub ka inimeste vahelisi pingeid. Süütamist ei välista ka Chemko tegevjuht.

Rivik oli seitsme aasta eest veel korra Regumi tehases käinud ja nüüd kinnitab ta, et toonastel järeldustel tulnuks mulluse külaskäigu järel lihtsalt kuupäev ära vahetada ja need kõlvanuks taaskasutamiseks. Niisiis pole Riviku kinnitusel mingi ime, et tehas lõpuks põlema läks. «See on üks hullemaid asju, mida ma näinud olen.»

Põhjalikumalt loe Postimehe paberväljaandest või Postimees Plussist!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles