Teistmoodi riigieksamid

Anneli Ammas
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti õigekeelsussõnaraamat.
Eesti õigekeelsussõnaraamat. Foto: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Tulevast kevadest muutub riigieksamite kord. Senise ühe kohustusliku ehk eesti keele kui emakeele ja riigikeeleeksami ja 12 valikeksami asemele tuleb vaid kolm kohustuslikku eksamit – eesti keel kui emakeel või riigikeel, matemaatika ja üks võõrkeel. Emakeele eksam on juba kaks aastat koosnenud endise pika kirjandi asemel kahest osast: lühemast kirjandist ja funktsionaalset lugemisoskust näitavast osast. Matemaatikas tulevad muudatused järgmisel aastal ning valida on võimalik kergema ja keerukama eksamivariandi vahel.

Võõrkeele eksamitest tehakse saksa, vene ja prantsuse keelt edaspidi rahvusvaheliselt tunnustatud keeletaseme eksamina, mille korraldamise õiguse asjus on haridus- ja teadusministeerium kokku leppinud Venemaa, Prantsusmaa ja Saksamaaga. Sellest aastast tõid riigieksameid korraldava Innove analüütikud välja, et esimest korda läks vene keele eksaminandide hulk saksa keele eksaminandidest ette. Tõsi, need arvud on mõlema puhul väikesed, 160 ja 180 vahel.

Inglise keele eksam jääb ka edaspidi Eesti enda korraldada, kuid see valmistatakse ette rahvusvaheliselt tunnustatud eksami põhimõtetest lähtuvalt.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles