Eesti seadused lubaksid Itaalias süüdi mõistetud ekspeaministril Silvio Berlusconil siin järgmisel aastal Euroopa Parlamenti kandideerida, kuid see nõuab parajal määral Berlusconile omast sahkerdamisoskust.
Berlusconi kandideerimisele Eestis võib olla kolm takistust
18. september 2013, 16:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lühidalt öeldes tuleneb õiguslik sasipundar sellest, et tänavu 1. augustil jõustus Silvio Berlusconile Itaalias maksupettuse eest määratud nelja-aastane vanglakaristus, mida amnestiaseaduse tõttu vähendati automaatselt ühele aastale.
Berlusconi on kinnitanud, et tahab 2014. aasta 22.-25 mail Europarlamenti kandideerida. Siiski ei saa ta seda teha kodumaal, sest sealne seadus keelab valitavatesse kogudesse kandideerida kodanikel, kellele on mõistetud rohkem kui kaheaastane vanglakaristus.
Lahendusena pakuvad Berlusconi lähikondlased kandideerimist Eestis, aga ka siin tuleb arvestada kolme takistusega.
Berlusconi õigus siin kandideerida pole ühemõtteline, vaid väga keeruline juriidiline küsimus.
Esiteks peab siinne Europarlamendi valimiste kandidaat elama püsivalt Eestis ehk omama registrijärgset sissekirjutust. Sissekirjutuse aadressi hankimine ja registreerimine pole keeruline, küll aga võib kohalik perekonnaseisuasutus selle kinnitamisest keelduda, kui neil tekib põhjendatud kahtlus, et Berlusconi siiski püsivalt Eestis ei ela.
Teiseks ei või siinse seaduse kohaselt kandideerida EL kodanikud, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannavad vanglakaristust. Eelseisvate valimiste ajal on Berlusconi karistus küll endiselt kehtiv, kuid see ei pruugi tema jaoks takistuseks osutuda. Nimelt ei kanna Berlusconi oma 76 eluaasta tõttu karistust mitte vanglas, vaid koduarestis.
Kolmas on aga küsimus, millele ei oska vastata isegi Eesti Vabariigi valimiskomisjon. Nimelt ütleb 2002. aastal riigikogus vastu võetud Euroopa Parlamendi valimise seadus, et EL kodanik ei saa Eestis kandideerida juhul, kui temalt on päritolumaal ära võetud hääletamisõigus. Kui tal see olemas on ja ta asub oma kandidatuuri üles seadma, tuleb tal aga seaduse kohaselt ühtäkki valimiskomisjonile esitada tõend, et tal on päritolumaal olemas kandideerimisõigus.
Milleks seda tõendama peab, pole teada, kuid päritolumaa kandideerimisõiguse puudumist ei saa seaduse kohaselt Eestis kandideerimisel takistuseks lugeda. Berlusconil on Itaalias alles hääletamisõigus, kandideerimisõigust aga mitte.
Nii teatas Eesti Vabariigi valimiskomisjon Postimehele, et ei kinnita ega lükka ümber Berlusconi õigust siin kandideerida, kuna see on väga keeruline juriidiline küsimus ja vastuse andmine vajaks tutvumist Itaalia kohtu ja parlamendi otsustega. Seda ollakse valmis tegema alles pärast seda, kui Berlusconi siin ka reaalselt kandidaadiks esitatakse.
«Kerge nagu lapsemäng»
Täna kirjutas Itaalia meedia, et Berlusconi kaalubki Eestis kandideerimist tõsiselt, kuna vastav plaan on ekspeaministri nõunike seas poolehoiu saavutanud. Eesti on parim kandideerimiskoht seetõttu, et siin asub Berlusconi lähedase sõbra Ernesto Preatoni peakontor.
Uudisteportaal Euractiv.com vahendas täna Itaalia meedia ja poliitikablogijate arvamusi, mille kohaselt oleks Eestis Berlusconi ülesseadmine ja häälte kokkusaamine Preatoni jaoks «nagu lapsemäng».
Tegelikult see nii lihtne siiski pole. Kui Berlusconil õnnestub sissekirjutus saada, võib ta kandideerida mõne erakonna nimekirjas (mitteparteilise liikmena) või üksikkandidaadina. On vähetõenäoline, et ükski Eesti suurematest parteidest tahaks Berlusconit enda nimekirja võtta, riskides kaotada talle parlamendikoht.
Üksikkandidaadina on seda aga märksa keerulisem välja teenida. 2009. aasta valimistel kogus Indrek Tarand üksikkandidaadina 102 460 häält ja pääses Europarlamenti, 9832 häält kogunud Martin Helme aga mitte.
Läti itaallane põrus
Kui Berlusconi Eestis kandideerima asuks, poleks see Baltimaades esmakordne. 2009. aastal kandideeris Läti venemeelse erakonna Inimõiguste Eest Ühtses Lätis nimekirjas Europarlamenti tagasi Itaalia saadik Giulietto Chiesa, kes aga valituks ei osutunud, kuna partei pälvis vaid ühe parlamendikoha.
Samuti poleks see esimene kord, kui Europarlamenti kandideeritakse selleks, et kaitsta end kohtuasjade eest. 2009. aastal valiti Leedus Europarlamenti miljonärist ärimees Viktor Uspaskihh, kellel õnnestus selle abil mõneks ajaks vältida süüdimõistmist maksukuriteos.
Berlusconi mõisteti augustis süüdi selle eest, et ta ostis pettusega eetriõigusi oma meediaimpeeriumile ja hoidis peaministrina aastatel 2002 kuni 2003 kõrvale 7 miljoni euro maksude maksmisest.