Iga seitsmes Eesti laps ei saa aru, mida ta loeb

Eile Eesti Lastekirjanduse Keskuses endale suvist lugemist valinud 16-aastase Kristina Irbe ja Marje Siineri sõnul on raamatutest huvituvaid teismelisi vähe.

FOTO: Peeter Langovits

Kuigi Eestis oskavad kõik lugeda-kirjutada, on umbes iga seitsmenda lapse lugemisoskus nii madalal tasemel, et ta suudab aru saada vaid kõige lihtsamast tekstist.

Varsti viieseks saav William Undrits, kellele ema õhtuti «Pipi Pikksukka» ette loeb, jättis eile Tallinnas Eesti Lastekirjanduse Keskuses arvutimängu katki, et oma lemmikraamatuid tutvustada. Teiste hulgas ka hambaraamatut, kust William on teada saanud, mida teha, et hammastesse auke ei tuleks.

FOTO: Peeter Langovits

Nii Eestis kui teisteski maailma riikides käib laste lugemise ja loetust arusaamise oskus alla, näitab möödunud nädalal avaldatud Euroopa Komisjoni raport edusammude kohta Euroopa riikide haridussüsteemides.

Raport analüüsis 2006. aastal 15-aastaste noorte seas läbi viidud rahvusvahelist PISA uuringut ja sedastas, et 13,6 protsenti Eesti teismelistest saab aru vaid kõige lihtsamast lugemismaterjalist. Selle tulemusega on Eesti noored aga isegi kõrgel kolmandal kohal – vähem on loetust nii halvasti arusaajaid vaid Iirimaa ja Soome 15-aastaste hulgas.

Eile võis Tallinnas Eesti Lastekirjanduse Keskuses siiski näha hulka erinevas vanuses lapsi, kes vihmasest ilmast hoolimata olid kodust välja tulnud, et uut lugemisvara soetada.

Kaks 16-aastast tüdrukut Pirita majandusgümnaasiumist saabusid kumbki üsna priske raamatupakiga süles. Juba läbiloetud ajaviitekirjandus tagasi antud, suunduti riiulite vahele uut lugemismaterjali valima.

«Kriminaalromaanid,» vastas blond Marje Siiner kindlalt küsimusele oma lugemiseelistuse kohta. Tema sõbranna Kristina Irbe armastab enda sõnul rohkem ajaviitekirjandust. Irbe tõdes, et tema klassikaaslased raamatutest tõesti suurt ei pea. «Mina loen küll väiksest peale,» lisas ta.

Kooli kõrvalt jääb tüdrukute sõnul lugemiseks vähe aega, kuid suvel on olukord parem. «Igav,» oli Siineri ühene hinnang kohustuslikule kirjandusele.

Irbe leidis, et kõik spetsialistide pakutud raamatud siiski igavad pole, kuid üldiselt pidas ta kohustusliku kirjanduse valikut pigem noori raamatute juurest eemalepeletavaks.

Haridus- ja teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler Katri Raik hindas Eesti tulemust väga heaks. «Kõigis naabermaades, ka Põhjamaades, välja arvatud muidugi Soome, vaadatakse meie pole suure austusega,» märkis ta. «Meil jääb küll üle ainult kiita oma õpetajaid, õppematerjalide tegijaid ja õppekava arendajaid.»

Seevastu Tallinna Ülikooli professor Martin Ehala, kes osales ka PISA uuringu Eesti tulemuste kokkupanemisel, leidis, et rohkem kui kümnendik kehva funktsionaalse lugemisoskusega noori on Eesti jaoks suur probleem.

«See on ikkagi suur ports [lapsi – toim], sest meid on ju vähe,» tõdes Ehala. «Eesti peaks olema võimeline andma igale inimesele korraliku hariduse, nii et see on kindlasti üks koht, kus me peaks mõtlema, kuidas paremini teha.»

Kui iga seitsmes teismeline saab aru vaid lihtsast tekstist ja nii-öelda puust-ja-punaseks-a tehtud skeemidest, on see Ehala sõnul murettekitav. «See ei ole veel tase, millega on võimalik tänapäeva maailmas hakkama saada,» tõdes ta.

Professori sõnul väljendub nõrgas tulemuses tõenäoliselt vähene lugemus. «Funktsionaalne lugemisoskus on aluseks sisu mõistmisele ka teistes ainetes, ning need, kellel see on kehv, on ka mujal nõrgemad,» tõdes Ehala.

Kehva lugemisoskuse ja -huviga teismelised kipuvad Ehala sõnul kõige enam ka koolist välja langema.

Uuring
•    PISA testis osales ligi neljandik Eesti 15-aastastest ehk 4865 õpilast, lugemist hinnati viiel tasemel.
•    Kõige madalama tasemega õpilased said aru teemast ja autori eesmärgist vaid siis, kui tekst oli selgelt väljendatud. Sidusa teksti puhul suutsid pealkirjade ja teiste trükitehniliste võtete põhjal teha lihtsaid järeldusi.
Madalaima lugemisoskusega laste hulk riigiti:
•    Soomes 4,8 protsenti
•    Iirimaal 12,1 protsenti
•    Eestis 13,6 protsenti
....
•    Slovakkias 27,8 protsenti
•    Bulgaarias 51,1 protsenti
•    Rumeenias 53,5 protsenti
Allikas: Euroopa Komisjoni uuring

Tagasi üles