Pikaajalise parempoolse ja kriitikute sõnul vähem hooliva poliitika kiuste hindavad eestimaalased enda ja riigi olukorda paremaks kui Läti ja Leedu elanikud.
Uuring: «hoolimatu» Eesti eristub Lätist-Leedust
5. jaanuar 2010, 20:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Näiteks arvab ligi 65 protsenti lätimaalastest, et järgmise 12 kuu jooksul halveneb nende pere rahaline seis, samal ajal kui Eestis on vastav näitaja 41 protsenti, selgub 27 riiki haaranud Flash Eurobarometeri uuringust. Leedu mahub oma ligi 58 protsendiga kahe ülejäänud Balti riigi vahele.
Sarnane trend - Eesti ees, Leedu keskel ja Läti lõpus - jätkub ka ülejäänud eile esitletud uuringu küsimuste vastuste juures. Näiteks on 80 protsendi Eestimaalaste hinnangul siinne majandusolukord viimase aastaga halvenenud, Läti elanike seas on vastav number aga koguni 90. Leedu näitaja on 84 ning euroliidu keskmine ligi 75.
Uuringut esitlenud Saar Polli juhataja Andrus Saare sõnul on kolme riigi majanduskeskkond ja mitmed muud näitajad üldjoontes üsna sarnased, mistõttu tuleks selle fenomeni selgitamiseks vaadata esmalt aastate taha ehk aega, kus praegusele olukorrale vundamenti rajati.
Saare väitel tuleb selle seletamisel arvestada näiteks, et Eesti elatustase oli 4-5 aasta eest parem kui teistes Balti riikides, ning seda seostatakse sageli just sama parempoolse poliitikaga.
Teiseks on lõunanaabrid elanud sotsioloogi sõnul üle rohkem valitsusvahetusi, mis on destabiliseerinud ka majanduselu ja pärssinud poliitika järjepidevust.
Eriti Leedu puhul väärib Saare hinnangul märkimist suur väljaränne, mis kaasnes Euroopa Liiduga ühinemisega.
«Need kõik kokku annavad tulemuse, kus Eestis on halvas olukorras mõnevõrra parem,» rääkis Saar eilsel pressikonverentsil.
Uuring huvitus ka sellest, mille kohta inimesed eurole ülemineku juures enim infot soovivad. Nii selgus, et enim (89 protsenti) huvitab eestimaalasi, kuidas hakkab käima rahavahetus. Teisel kohal on huvi euro vahetuskursi vastu (88 protsenti) ning kolmandal praktilised küsimused, euro sisseviimise järelmid (87 protsenti).
Flash Eurobarometer küsitles mullu juulis elanikke kõigis euroliidu riikides ja kandidaatriikides (kokku 27 riiki). Eestis osales selles tuhat juhuvalikuga leitud vähemalt 15-aastast inimest.
Uuring: Eestis on vaeseid vähem kui teistes Balti riikides
- Flash Eurobarometeri küsitletud pidid muuhulgas hindama, kui palju on riigis vaeseid.
- Ligi pool nii Läti (53,5 protsenti) kui Leedu (49,3 protsenti) elanikest arvas, et kuskil kolmandik nende kaasmaalastest on vaesed.
- Küsitlusele vastanud Eesti elanikest arvas oma riigi kohta sama 37,6 protsenti.
- Euroliidus keskmiselt arvas sama 29,5 protsenti elanikest.
Allikas: Flash Eurobarometer