Vägistatust sai uurimise käigus väljapressija

Risto Berendson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Helin Loik / Naisteleht

Harju maakohtu menetluses on skandaalne kriminaalasi, kus Tallinna linna endised kõrged ametnikud olid seotud väljapressimisega – süüpingis on end vägistamise ohvriks pidav naine, kannatanu teda väidetavalt seksuaalselt kuritarvitanud ülemus.

Kümmekond päeva tagasi saatis Harju maakohus Põhja ringkonnaprokuratuuri tagasi kriminaalasja, mille materjalid on asja delikaatsust arvestades rangelt kinnised. Maakohtunik Anne Rebase kohtumääruses toodud etteheited prokuratuuri suunas on karmid.

Esiteks: Prokuröril polnud alust süüdistusaktiks, sest selle koostamiseks vajalikud eeldused puudusid.

Teiseks: Ei saa olla veendumust, et kohtueelse uurimise käigus on kogutud kõik võimalikud tõendid.

Küsimus on, kas väidetava jõhkra seksuaalrünnaku objekt sattus tõepoolest ohvrina süüpinki või on tegemist peenemat sorti väljapressijaga. See on selle loo juriidiline pool.

Samavõrd huvitav on juhtumi inimlik osa. Väidetav vägistaja ja tema ohver (või hoopis väljapressija) on Eestis avalikkusele teada isikud. Mees rohkem, naine vähem. Pensionieas mees on kauaaegne tippjuht, napilt kolmekümnene naine tema lühiajaline alluvast keskastme juht.

Nende õiguste tagamiseks jätab Postimees osapoolte nimed avalikustamata. Nimetagem meest Direktoriks ja naist Alluvaks. Nende tööandjaks oli Tallinna linnavalitsuse haldusalas tegutsev suurasutus. See on ka põhjus, miks kogu loo lahendusse pidid lõpuks otsustavalt sekkuma Tallinna linnapea Edgar Savisaar ja talle alluvad abilinnapead.

Kogu lugu sai alguse tegelikult rohkem kui kaks aastat tagasi Direktori juhitud asutuse suvepäevadelt, mis loo osaliste jaoks kulmineerus Direktori numbritoa voodis.

Asjaosaliste arvamused, kas voodis toimunu oli vabatahtlik või vägivaldne, lähevad siin kardinaalselt lahku. Seetõttu lõpetas prokuratuur lõpuks ka vägistamist puudutanud kriminaalasja uurimise.

Küll piisas aga selles loos juriidilises mõistes süüdistuse esitamiseks sellest, et naine ja teda konflikti järel kaitsta üritanud meestuttav said Direktorilt valurahana kätte 20 000 eurot. See oli prokuratuuri jaoks piisav esitamaks neile süüdistus grupiviisilises väljapressimises.

Kuidas täpselt selle viimaste aastate ühe delikaatseima ja samas skandaalseima kriminaaluurimise asjalood kulgesid ja millega prokuratuur oma otsuseid põhjendab, loe edasi juba Postimehe paberlehest või Postimees Plussist.

Copy

Märksõnad

Tagasi üles