Uus Tartu loodusmaja kerkib Lõuna-Eesti keskkonnahariduskeskuseks

Tartu uus loodusmaja on arhidektuuriliselt huvitav ja samas ka energiatõhus.

FOTO: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

Tartu loodusmaja uutes avarates ruumides saab igaüks tegeleda just teda huvitavate keskkonnateemadega. Oli viimane aeg kolida loodusesõbrad tänapäevasesse hoonesse.

Aktiivse tegevusega silma paistvas keskkonnahariduskeskuses toimuvad erinevad konkursid, tehakse uurimistöid ning korraldatakse filmiõhtuid ja laatu. Juba septembri lõpul toimub näiteks jalgrattahommik väikelastega peredele. 

Tartu Keskkonnahariduse Keskuse juhataja Janika Ruusmaa ning Tartu linnavalitsuse linnavarade osakonna projektijuhi Kaspar Alevi sõnul on Tartus loodusharidust jagatud juba 1953. aastast. Tollal alustas tegevust praeguse huvikooli Tartu loodusmaja eelkäija noorte naturalistide jaam. 2002. aastal loodi sihtasutus Tartu Keskkonnahariduse Keskus, mille loomisel oli eesmärgiks jätkata loodusalase süvaõppega Tartu loodusmajas ning jagada keskkonnainfot ja -haridust ka täiskasvanutele. 11 tegevusaasta jooksul seni kasutatud kokku ca 700 m² suurune pind Tartu erinevates hoonetes ei võimaldanud siiski rahuldada kogu huvi ja killustas huviringide tööd. Nüüd saab kõik toimuvad tegevused ja üritused koondada ühe katuse alla ning anda juurde pinda uute tegevuste ja huviringide alustamiseks. Hoonet ümbritseval alal saab aga tundma õppida linnaloodust.

«Täpsemalt on tegu projektiga «Uue Tartu loodusmaja rajamine», mille käigus ehitati Tartusse Karlova linnaosa ja kesklinna piirile keskkonnahariduse jagamiseks Lõuna-Eesti suurim keskus Tartu loodusmaja. Projekti raames lammutati väike vana puumaja, mida kasutati õppevahendite laona ning kus 60 aastat tagasi alustas tegevust Tartu linna noorte naturalistide jaam (hilisem huvikool Tartu noorte loodusmaja) ja sai alguse süsteemne loodushariduse andmine Tartu linnas. Asemele rajati uus energiatõhus loodusmaja ning korrastati seda ümbritsev pargiala,» selgitavad Ruusmaa ja Alev.

Toetus aitas unistuse ellu viia 

Alev kinnitab, et toetuse osatähtsus oli projekti täideviimisel väga suur. Projekti maksumusest – 3,12 miljonit eurot – kattis 90 protsenti Euroopa Regionaalarengu Fond. Omaosalus kanti Tartu linna eelarvest. 

«Summa eest on lammutatud vana Tartu loodusmaja, tekkinud ehitusjäägid sorteeriti enne utiliseerimist ning taaskasutamiseks sobiv ehitusmaterjal vundamendikivide ja vana maja palkide näol läks Säästva Renoveerimise Infokeskuse Tartu piirkonna hoone restaureerimiseks. On rajatud ja täielikult sisustatud uus Tartu loodusmaja suurusega ca 1500 m². Korrastatud on Tartu loodusmaja ja Tartu loomemajanduskeskust ühendav pargiala. Park on kujundatud keskkonnahariduse jagamise vajaduse järgi, kuid võimaldab ka vabaõhuürituste korraldamist ja lihtsalt meeldivat vaba aja veetmist linnalooduses.

Iga atraktsioon pargialal täidab loodushariduslikku eesmärki. Siin on taimede istutusalad, rändkivirada, koprapesa, tasakaalurada, saarma liurada, pajutunnel, kolme liiva liivakast, veesilm, vaateplatvorm ja liivakell. On ka tarbeaed koos marjapõõsaste ja viljapuudega ning peenrad toidu-, ravim- ja maitsetaimedele. Uus Tartu loodusmaja on rajatud koos kasvuhoonega, kuhu on taimed valitud selle järgi, et lastele ja külastajatele saaks tutvustada erinevaid eksootilisi tarbetaimi. Näiteks kasvavad siin sisalagaav, vanill, aaloe, pipar, banaan, ananass jms. Tartu loodusmajas on ruumi nii laste ja noorte huvihariduseks, täiskasvanute täiendusõppeks kui ka keskkonnainfo jagamiseks,» selgitab Janika Ruusmaa.

Uus hoone kutsub tutvuma

Ruusmaa sõnul on lõpptulemus väga ilus ja arhitektuuriliselt huvitav. Hoone sobitub hästi maastikku ning tõstab esile selle põnevat reljeefi ja loodusväärtusi. Samas on tegu energiatõhusa avaliku hoonega, kus on vihmaveekogumise süsteem kasvuhoone ja aia kastmiseks, automaatika ruumide kütte- ja ventilatsioonisüsteemide reguleerimiseks, soojustagastusega ventilatsioonisüsteem ning valmisolek päikesepaneelide kasutuselevõtuks. Siseviimistluses on kasutatud naturaalseid materjale: puitu, betooni, savikrohvi. Hoone energiatõhusust saab küll hinnata alles pärast esimese talve möödumist, kuid kõik tegevused, mis selles majas toimuvad, sh kooli- ja kontoritöö, on korraldatud keskkonnasäästlikult. Majas on rakendatud jäätmete liigiti kogumist ja korraldatud ressursisäästlik kontoritöö. Kasvuhoones ja pargialal vajalikud taimede hooldustööd on planeeritud teha koos kogukonnaga, kaasates ka lapsi, et arendada looduse eest hoolitsemise ja vastutamise võimet.

Kaspar Alev lisab, et kindlasti on projekti tulemusena Tartu linnarahva kasutusse antud looduslikult väga rikas ja põnev paik. Selline hoone ja pargiala väärtustavad keskkonda ning teevad keskkonnahariduse kättesaadavaks ja huvitavaks. 

Tagasi üles