Politsei- ja piirivalveameti (PPA) eelmise peadirektori Raivo Küüdi sõnul oleks PPA mõistlik läbi viia detsentraliseerimine ning peadirektori vastutus tuleks viia mitmes lõigus madalamale tasemele.
Küüt: PPAs on mõistlik läbi viia detsentraliseerimine
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
25. september 2013, 14:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu siseministeeriumi nõunikuna töötav Küüt ütles Postimehele, et muudatused on PPAs kahtlemata vajalikud.
«Muudatuste vajalikkust suudab kõige adekvaatsemalt hinnata konkreetset vastutust kandev juhtkond. Kui näiteks vaadata palju kõneainet pakkunud niinimetatud «staapide» osakaalu vähendamist siis see on olnud pikaaegne ja pidev eesmärk. Siinkohal on paslik meenutada, et esimese kolme aastaga vähendati nendes üksustes ametikohtade arvu 199lt 73ni ja tugitegevuste üksustes 870lt 700ni. Need on olnud olulised valusad ja aja kulgemisel võimalikuks osutunud otsused,» märkis Küüt.
PPA endise juhi sõnul tuleb analoogseid lahendusi otsida ja langetada pidevalt ning seda loomulikult vastavalt sellele kuidas väliskeskkond muutub ja milline on organisatsiooni arenguetapp, sisemised võimalused ja vajadused.
«Muutuste juures on kahtlemata oluline see, et kas suudetakse vastata küsimusele miks need ette võetakse? Esiteks, millist kasu toob see muudatus inimestele teenuste pakkumisel ja teiseks, kuidas mõjutab see organisatsiooni töötajate üldist võimekust ning motivatsiooni,» lausus Küüt.
Raivo Küüt hindab on PPA uut juhti Elmar Vaherit kõrgelt ja peab teada heaks juhiks.
«Oleme Elmariga pikalt koos töötanud nii paralleel- kui ka alluvussuhetes. Olen hinnanud Elmarit väärtuslikuks meeskonna mängijaks ja heaks juhiks. Nii hindan teda ka praegu. Loodan, et ettevõetud samme toetab nii avalikkus kui poliitiline tasand nii praegu kui ka peale erinevaid valimisi. Oluline on lisaks poliitilisele toetusele tagada politsei- ja piirivalveameti arenguks vajalikud seaduslikud raamid, mis võimaldavad juhil ja tema meeskonnal oma ideid realiseerida ning tagada selleks ka vajalikud ressursid,» rääkis Küüt.
Ta nentis, et politsei- ja piirivalveamet oma tervikus on samasugune elus organism nagu iga teine ja tal on oma arenguetapid. Küüdi sõnul ei ole politsei- ja piirivalveamet veel sugugi valmis ning areng on pidev protsess.
«Esimesed aastad olid rängad, masu tingimustes» tuli peamiselt lahendada nii masust kui ka kiirustatud ja nõrgalt ettevalmistatud liitmise protsessist tulenevaid probleeme, vastuolusid ja raskuseid, tagades samal ajal elanikkonna ootused kõikide politseiteenuste osas. Tänaseks on masu üle elatud sünniraskused selja taga ja kogemus ning teadmine organisatsiooni vajadustest arenemiseks hoopis uuel tasemel ja seisundis,» sõnas Küüt.