Hüljatute mäss

, teatrikriitik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mart Müürisepp nimiosalisena nukuteatri uuslavastuses «Väike Gavroche».
Mart Müürisepp nimiosalisena nukuteatri uuslavastuses «Väike Gavroche». Foto: Nukuteater

Nukuteatri hooaja esimest uuslavastust «Väike Gavroche» tasub vaadata lähestikku paar aastat varem Köismäe tornis välja tulnud «Cosette’iga». Mõlemad on Taavi Tõnissoni lavastused ja põhinevad prantsuse romantismiklassiku Victor Hugo romaanil «Hüljatud», millest on välja toodud kaks tegelasliini: paheliste kõrtsipidajate juures teenijatüdrukuna peetud orvu Cosette’i ja kõrtsmike kodust põgenenud poja Gavroche’i elukäik.

Köismäe torni 45-minutises intiimse atmosfääriga «Cosette’is» mängib Liivika Hanstin erinevaid tegelasi üksi, ent väiksesse saali on paaritunniseks «Gavroche’i»-etenduseks püsti pandud terve revolutsioonilise Pariisi linnaelu rohke tegelaskonnaga.

Mõlemas lavastuses on ajastutruu kujundus ühendatud nüüdisaegsete lahendustega. Tegelasi esitatakse vaheldumisi näitleja-, nuku- ja videotehnikas. Köismäe torni romantistlikku atmosfääri täiendavad kamin, vanaaegsed kostüümid ja nukud, kuid ka antiikses raamis elustuv digimaal. «Gavroche’i» etendusseon mahtunud aga terve 1830ndate Pariisi linnaelu koos kerjuste ja kasuahnete kaubitsejatega. Laulude vahele kostab rahakõlinat ning linade kloppimise tolmust rütmi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles