Lang Talviku nördimusest: toetuse saamine pole inimõigus

Pühajärve põhikooli eest võitlev kogukond avalikul koosolekul Otepää vallavalitsuse ees.

FOTO: Arvo Meeks / Valgamaalane

Eesti riigil või avalikul instituudil pole mingit kohustust iga kunstiprojekti toetada ning toetusest ilmajääjatel tasuks kirjutada parem projekt, mitte süüdistada otsustajaid sajas surmapatus, leiab kultuuriminister Rein Lang.

Kultuuriminister Rein Lang kommenteeris tänasel valitsuse pressikonverentsil filmitegija Artur Talviku reaktsiooni SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) otsusele mitte toetada tema dokumentaalfilmi enne lähenevaid valimisi.

Lang imestas levinud arusaama üle, et kui kellelgi on mõni kunstiprojekt või muu ideede levitamise projekt, siis riik, omavalitsus või üldse avalik sektor peab selle kinni maksma.

«Ma tahan selle ümber lükata. Igaühel on võõrandamatu õigus taotleda toetust, aga see, kas ta seda toetust saab, pole mingisugune inimõigus. Neid toetusi menetletakse Eestis läbipaistvas korras ja on rida eksperte, kes otsustab selle üle, kas projekt väärib toetust,» ütles Lang.

Ta tõi võrdluseks ühe varasema näite, kus taotletud toetuseta jääjad esitasid politseisse avalduse ning algatati väärteomenetlus Eesti Filmi Instituudi jutide suhtes, mis tänaseks on küll lõpetatud. «See frustreerib inimesi, niisugune käitumine. Kindlasti leitakse mõni tuttav ajakirjanik, kes seda võimendab, mõni tuttav poliitik riigikogus, kes tingimata tahab seda arutada korruptsioonivastases komisjonis jne,» ironiseeris Lang.

«Mul oleks üleskutse teha teinekord parem taotluse või parem projekt, mitte süüdistama seitsmes surmapatus riiki ja selle esindajaid.»

Eriti räigeks pidas kultuuuriminister vandeadvokaatide Allar Jõksi ja Carri Ginteri arvamust selle kohta, et «seekord said poliitikud oma rasvased näpud kodanikuühiskonda toetavate struktuuride kallale» ning ta palus juhul, kui on teada, et keegi kasutab oma võimupositsiooni, et takistada filmide või kunstiteoste esitamist, pöörduda politseisse või kirjutada talle, «ka öösel kell 2».

Lang selgitas, et kontrollis Talviku filmile toetuse mitte andmise tagamaid. Taotlus võeti vastu, asi tundus kahtlane ning selle üle hääletati. Komisjonis on 10 liiget ning häältega 6:4 lükati taotlus tagasi. «Kusjuures selles nõukogus on kaks poliitist figuuri - Rainer Vakra ja Paul-Eerik Rummo, üks hääletas üht-, teine teistpidi. Nii et kodanikuühiskonna inimesed ise ei pidanud seda projekti toetamise vääriliseks.»

Lang rõhutas, et ta ei hakka KÜSKI otsuseid kommenteerima, sest nad on vabad neid ise langetama. Küll aga pani ta pahaks selliseid räigeid avaldusi tsensuuri ja poliitikute rasvaste näppude kohta, mis külvavad vaid viha ega ole aastal 2013 kohased. «Ajakirjandusel lasub kohustus kontrollida fakte, iga kloun võib tulla tänaval üles ja pritsida mingisuguseid loosungeid. Neid ei tasu esitleda skandaali õhutavas vormis. See on lihtsalt mage.»

Peaminister Andrus Ansip lisas: «Mind haavab väga sügavalt see väide, et poliitikud keelasid ära. Kodanikuühiskonna sihtkapitali nõukogu on 10-liikmeline, nendest poliitikuid on kaks: üks hääletas poolt, teine vastu. Kaheksa nõukogu liiget ei ole poliitikud. See üks, kes hääletas vastu, pole ilmselt selle otsuse langetaja.»

«Süüdistada otsuses poliitikuid on minu meelest mittekohane ja rääkida poliitikute rasvastest näppudest eelmisele õiguskantslerile kindlasti au ei tee. Inimesed peaksid kontrollima oma sõnakasutust,» sõnas Ansip.

Talviku ja režissöör Peeter Vihma film «Okupeeri oma müür» räägib kolmest aktiivsest kogukonnast – Pühajärve kooli eest võitlejad, ACTA meeleavalduse korraldajad ja Nabalas kaevanduse vastu protesteerijad. Kuigi nii Eesti Filmi Instituut kui Kultuurkapital filmi toetasid, oli eelarves siiski puudujääke, mistõttu taotles Talvik KÜSKilt raha, et korraldada filmile üle Eesti 20 linastust ja neile järgnevat arutelu. Sihtkapitali nõukogu nägi toetuse andmisel probleemi selles, et Talvik plaanis filmi näitama hakata enne oktoobris toimuvaid valimisi, mõned filmis osalevad kodanikuaktivistid aga kandideerivad neil.

Tagasi üles