/nginx/o/2010/01/07/292948t1hc0a1.jpg)
Viljandimaal Pärsti vallas juures avati täna Vabadussõja-aegse Ratsapolgu ülema kindralmajor Gustav Jonsoni mälestusmärk.
Viljandimaal avati kindralmajor Gustav Jonsoni mälestusmärk
/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
7. jaanuar 2010, 14:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna möödub 130 aastat kindralmajor Jonsoni sünnist, mälestusmärk püstitati Jonsoni sünnikohta Kudu talu juures, vahendas kaitseministeeriumi pressiesindaja.
Mälestusmärk rajati Viljandimaa Muinsuskaitse Ühenduse eestvedamisel. Kaitseministeerium toetas samba rajamist 21 000 krooniga, samuti toetasid mälestusmärgi rajamist Pärsti vald, kindral Jonsoni sugulased ja korporatsioon Vironia.
Kaitseministeeriumi nõunik kindralleitnant Johannes Kert ütles mälestusmärgi avamisel, et kindralmajor Jonson on oma tegevusega nii eeskujuks, kuid oma
traagilise saatusega samas ka hoiatuseks.
«Kindral Jonsoni saatusest tulenev sõnum tänasesse päeva on see, et riigikaitse ja julgeolek on iga kodaniku asi – olgu siis tegemist sisemise või välise vaenlasega,» ütles kindralleitnant Kert.
Gustav Jonson sündis 7. jaanuaril 1880. Esimese maailmasõja ajal teenis Jonson tsaariarmees ning siirdus 1917. aasta novembris Eesti rahvusväkke. Vabadussõja
puhkedes määrati Jonson ratsapolgu ülemaks. Ta võttis osa lahingutest Punaarmee vastu lõunarindel ja Lätis ning oli üks kuulsa, Jakobstadti ulatunud ratsaretke
juhtidest. Vabadussõjas üles näidatud teenete eest autasustati Jonsonit Vabaduse Risti I liigi 3. järgu ja II liigi 2. järguga, samuti Läti Karutapja ordeni III klassiga.
Pärast Vabadussõda teenis 1928. aastal kindramajoriks ülendatud Jonson erinevatel ametikohtadel ratsarügemendis, kindralstaabis ja sõjaväe ühendatud õppeasutustes, 3. diviisi ülemana, presidendi käsunduskindralina, ratsaväe inspektorina ja sõjaministeeriumi nõukogu liikmena.
1939. aasta aprillis läks Jonson vanusepiiri ületamise tõttu erru, kuid okupatsioonivõimude survel määrati ta 1940. aasta suvel sõjavägede juhatajaks ja
hiljem 22. territoriaalse laskurkorpuse komandöriks. Kindralmajor Jonson arreteeriti 1941. aasta juulis ning suri järgmise aasta 15. novembril Tšeljabinskis Nõukogude vangistuses.