Nõmmel sai valmis uus jäätmejaam

Tallinnas Rahumäel sai valmis järjekordne jäätmejaam, kokku rajatakse neid linna kaheksa.


«Tallinnas on praegu neli jäätmejaama, viies on Aegna saarel. Meil on seatud eesmärk, et linnas oleks kokku kaheksa jäätmejaama. Need peaksid asuma selliselt, et inimesed tunnetaksid, et jäätmete äraandmise koht on mõistlikus kauguses, ehk alla nelja kilomeetri,» rääkis abilinnapea Arvo Sarapuu.

Ta lisas, et jäätmejaam rajati Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaudu saadud euroraha toel. «Kui keegi ütleb, et Tallinna linna ja ministeeriumite vahel ei ole head koostööd, siis see ei vasta tõele, sest keskkonnaministeeriumi ja KIKiga on meil olnud väga hea koostöö ja tänu sellele me saime eurorahadest märkimisväärse summa, millega me saame korrastada kõikide kalmistute juures olevad jäätmeplatsid,» ütles Sarapuu.


«See jäätmeplats on üks asi, millest me oleme kaua unistanud, mis on meile hädavajalik ja mis peaks lahendama meie kalmistute jäätmekäitluse tuleviku,» lausus Tallinna Kalmistute juhataja Jaak Taevas. Kalmistud on tema sõnul osutunud Tallinna tõenäoliselt suurimaks jäätmetootjaks.

«Paraku on kalmistu niisugune koht, kus me ei saa kasutajatele väga karmilt ette kirjutada, kuidas nad jäätmetega peavad ümber käima. Seetõttu me oleme sunnitud ise jäätmeid käitlema, suunama neid taaskasutusse ja leidma uusi lahendusi nende edasiseks kasutamiseks.
Nüüd meil on korralikult varustatud jäätmejaam esiteks kalmistujäätmete sorteerimiseks ja teiseks piirkonna elanike teenindamiseks,» lisas ta.

Nõmme linnaosavanema Erki Korpi sõnul tekib Nõmmel kui Tallinna kõige rohelisemas linnas hulgaliselt aiajäätmeid, millega tuleb õigel ajal tegeleda, muidu on tagajärjed kurvad.
«Jäätmeplatsi vajalikkuse kohta võin tuua sellise piltliku näite, et kui Nõmme linnaosavalitsus on jaganud igal kevadel punaseid kotte lehtede äraveoks, siis sel kevadel me andsime nendele peredele, kes soovisid, mitte ainult kümme vaid ka 20 kotti. Kui me eelmisel aastal viisime ära umbes 43 000 kotti, siis sel aastal viisime ära 62 000 kotti,» rääkis Korp.

Keskkonnaameti peaspetsialisti Helmut Koidla sõnul on jäätmejaama suurimaks mureks kilekotid. Kuna inimesed panevad kalmistutel jäätmed prügikasti kilekoti sees, siis on vaja jäätmed nendest kottidest välja saada. Selleks on spetsiaalne kopp, mis kisub kilekotid ribadeks ja jäätmed saab platsile puistata.

«Kui nad on seal umbes kuus kuud seisnud, siis pannakse sorteerimismasin käima, tõstetakse jäätmed suurele trummelsõelale, mille pikkus on umbes neli ja läbimõõt kaks meetrit. Masin sordib käbid ja mulla ühte hunnikusse, ülejäänud praht läheb masina otsast välja teise hunnikusse. Masinal on veel lisaseade, mis «puhub» kõik kilekotijäänused välja,» rääkis Koidla.

Muld ja muud jäätmed, millest tekib huumus, viiakse Pärnamäe jäätmejaama, kus neist valmistatakse komposti. Rahumäel ei saa seda teha, sest seal pole nõrgvee puhastussüsteemi.

Hulk kalmistute jäätmeid seisab juba platsil. Ümbruskonna elanike teenindamise alustamine seisab veel viimaste kooskõlastuste saamise taga. Siiski on pikalt seisnud asjad Koidla sõnul nüüd liikuma hakanud ning mõne nädala jooksul peaks jäätmejaam täismahus tööd alustama.

Siis saab seal peale aiajäätmete vabaneda ka muudest jäätmetest. Selleks seisavad platsi ääres eri värvi konteinerid. Punane konteiner on eterniidi jaoks, kollane plastikute jaoks, roheline bio- ja haljastusjäätmete jaoks, sinine klaasi- ja elektroonikajäätmete jaoks jne.
 

Tagasi üles