Kuna Eesti-Vene piirile on tekkinud taas järjekorrad, peavad Kirde-Eesti ärimehed Peterburi sõitmiseks liinibusse kasutama ning veokeid Venemaale läbi Soome saatma.
Piirijärjekorrad häirivad ärimehi
7. jaanuar 2010, 15:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Firma Saros Est OÜ direktor Vladislav Boborenko ütles, et tema kommentaar tuleb lühike. «Nende järjekordade pärast peame oma kaupa saatma läbi Soome. Alustuseks sõit Tallinnasse, siis toll, praam ja siis Helsingi ning alles seejärel sõidab koorem järgmisel päeval Venemaale.»
Boborenko firma veab kaupa pea 20 riiki. Iga läbi Soome tehtud kaubaveo tõttu kannab firma 8000 krooni kahju.
Ettevõtjad said sõiduautoga Venemaale pääsemiseks kuni viimase ajani kasutada linnavõimudelt saadud erilube, nüüd on ka need võimlused kadunud. «Isiklikud sõidud on praegu kasulik teha liinibussiga,» ütles Boborenko, kelle firma sai hiljaaegu Narva parima eksportööri tiitli.
Lube enam ei saa
Narva munitsipaalettevõtte Transservis-N juht Vladimir Mizui rääkis, et lube lihtsustatud piiriületamiseks jagas linnavalitsuse komisjon. Sellise loaga võis Venemaale pääsu loota kuni pooleteise tunniga.
Komisjon andis aasta kehtivaid tasuta lube ettevõtjatele, kes ajasid äri Venemaaga. Eelmisel aastal jagati neid lube ligi 200. Loaga pääses kaks sõiduautot nädalas ilma järjekorrata üle piiri.
Mizui sõnul lõpetati selliste lubade jagamine õiguskantsleri survel. Seni välja antud lube saab kasutada nende kehtivusaja lõpuni. Praegu on Mizui laual 20avaldust loa saamiseks, eelmise aasta jaanuaris oli neid aga ligi 200.
Mingit hämamist lubade jagamisel ei olnud, selle saamiseks tuli näidata dokumenti, mis tõendaks, et avalduse esitajal on Venemaal firma või osalus ettevõtte juhatuses või investeerimisprojektis.
Õiguskantsler Indrek Teder pidas raha eest lihtsustatud piiriületamist põhiseaduse vastaseks.
«Linnal ei ole raha, et organiseerida piiriületamist,» ütles Mizui. Tema kinnitusel on politsei ja piirivalve ühendamise seaduses öeldud, et munitsipaalvõimul on piiriäärsetel aladel õigus parkimise organiseerimise eest raha küsida.
«Majandusministeerium töötab välja täpsema korra, loa selliseks tegevuseks annab aga siseministeerium. Õiguskantsler väida aga, et ka see ei ole seaduspärane,» sõnas Mizui.
Mizui hinnangul teeb sõit läbi Soome või Pihkva ligi 600-kilomeetrise ringi ning seninägematud sõiduautode järjekorrad piiril sunnib ettevõtjaid uusi võimalusi otsima. «Eelmisel aastal olid meil järjekorrad kuni kolm ööpäeva. Milline ärimees saab oodata kolm ööpäeva? Mõned hakkasid bussiga käima, teised lendavad lennukiga, mõnel on aga Ivangorodis teine masin ja tema läheb üle piiri jalgsi.» rääkis Mizui.
Mees nentis, et õiguskantsler Teder pole isegi Narvas külas käinud. «Eelmine kantsler (Allar Jõks - toim) sõitis siia inkognito, istus siin ja vaatas, kuidas piiriületamine käib.»
Järjekordades on Mizui hinnangul osaliselt süüdi Vene võimud, kes vähendasid piirist ülepääsevate autode arvu päevas 100-lt 68ni.
«Tegime isegi ettepanku venelaste jaoks ehk Vene numbritega sõiduautodele «rohelise koridori» loomiseks, kuid seda ideed Eestis ei toetatud,» möönis Mizui.
Kui täna helistada firmasse Transservis-N ning broneerida koht kergsõidukite järjekorras, siis on lootust üle piiri saada 11 jaanuaril ning selle eest tuleb tasuda 20 eurot.