Statistikaameti analüüs näitab, et viimastel aastatel on kasvanud sisseränne Eestisse, sealhulgas ka varem siit lahkunute tagasiränne.
Võõrsilt Eestisse naasjate arv kasvab
30. september 2013, 14:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ameti kvartalikirjas avaldatud analüüs põhineb 2011. aasta rahvaloenduse andmetel ja selles vaadeldi kümne aasta jooksul toimunud rännet.
Rahvaloendus näitas, et 2011. aasta lõpus elas Eestis 28 000 inimest, kes olid viimase 11 aasta jooksul tulnud siia elama mõnest välisriigist. Neist 51 protsenti ehk 14 400 olid Eestis sündinud inimesed, kes siia tagasi rändasid.
Kõige vähem saabus uusi elanikke Eestisse majanduskriisi madalpunktis 2009. aastal – veidi alla 2500 inimese. Järgmisel aastal tõusis see arv 3000 inimeseni ja 2011. aastal oli Eestisse tulijaid juba ligi 4600.
Neist umbes poole moodustasid Eestisse tagasirändajaid – 2009. aastal oli neid 1300 kandis, 2010. aastal umbes 1500 ja 2011. aastal ligi 2400.
Laste sisseränne kasvab
Enamus Eestisse saabujaid on siia tulles 20. eluaastates. Laste rännet vaadates võib näha, et kõige rohkem tuleb Eestisse elama alla aastaseid lapsi, milles mängib suurt rolli see, et Eestisse tagasi tulevad pered võtavad kaasa oma välisriigis sündinud väikesed lapsed.
Eestisse sisserännanud laste hulk kasvas vaadeldaval kümnendil – 2000. aastate teises pooles oli alla aastaseid lapsi sisserännanute hulgas palju rohkem kui perioodi alguses.
Soomest, USAst, Suurbritanniast, Saksamaalt ja Rootsist siia saabujate hulgas moodustavad kuni 9-aastased lapsed suurima osa. Ilmselt on tegu tagasirännanute välismaal sündinud järeltulijatega.
Rootsist on teiste riikidega võrreldes rohkem tulnud ka 40-70 aastaseid.
Enim immigrante saabub Venemaalt
Mis puutub uutesse sisserändajatesse, kes pole Eestis sündinud, siis ligi kolmandik neist tuleb Venemaalt (aastail 2000-2011 oli nende arvuks 4903 inimest), järgnesid Soome 1461 inimesega ja Ukraina 1195 inimesega. Uued sisserändajad on enamuses kahekümnendates eluaastates, kuid peaaegu sama palju on ka kuni 9-aastaseid lapsi.
Endise Nõukogude Liidu aladelt saabunute hulgas on näha rände aktiivsuse kasvu üle 70-aastaste inimeste seas. Ilmselt on tegemist lastele järele tulnud vanematega ehk perede ühinemisega.
Soo järgi vaadates on näha, et idast on Eestisse tulnud rohkem naisi ning Euroopast ja USAst mehi.