/nginx/o/2008/10/27/86777t1h8c44.jpg)
Välismaalt Eestisse tagasi kolivad inimesed on keskmisest haritumad ja oskavad üldjuhul mitut võõrkeelt.
Eestisse tagasirändajad paistavad silma hariduse ja keeleoskusega
30. september 2013, 15:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Statistikaameti analüüsist selgub, et tagasirännanute hulgas on kõigis vanuserühmades keskmisest tunduvalt enam kõrgharidusega inimesi. Erinevus kogu rahvastikuga võrreldes on enamasti 10 protsendi piires, 35-39 aastaste hulgas aga peaaegu 20 protsenti.
Kolmekümnendates eluaastates tagasirännanutest on kõrgharidus ligi 60 protsendil, samal ajal kui kogurahvastikus on see näitaja umbes 40 protsenti.
Naasjatel suus kolm võõrkeelt
Suur erinevus on ka võõrkeelte oskuses. 2011. aasta seisuga ütles 78 protsenti 20-74 aastastest Eesti elanikest, et oskab mõnda võõrkeelt, mingi aja välismaal elanutest oskas mõnda võõrkeelt aga 95 protsenti.
Enamus tagasirännanuid oskab vähemalt kolme võõrkeelt, keskmine Eesti elanik räägib enamasti aga ühte või kahte võõrkeelt.
Ka eesti keele oskus on tagasirännanutel parem kui Eestis keskmiselt – eesti keelt ei oska umbes viis protsenti tagasirännanutest, üldiselt aga ei oska eesti keelt 17 protsenti rahvastikust.
Tullakse Soomest ja Suurbritanniast
Tagasirännanute peamisteks lähteriikideks on riigid, kuhu enamasti Eestist ka välja rännatakse, nagu Soome (2874 inimest), Suurbritannia (1626) ja USA (1412), mis on kas keeleliselt või füüsiliselt kõige lähemad sihtkohad. Neist riikidest on saabunud üle 40 protsendi kõigist tagasirännanutest.
Statistika põhjal viibivad umbes pooled väljarändajad välismaal kuni kaks aastat, ligi kolmandik aga kauem kui kolm aastat. Samas tuleb arvestada, et elukohta vahetades seda tihti ei registreerita või registreeritakse hiljem, mistõttu on tegelik välismaal viibimise aeg ilmselt pikem.
Perekonnaseisult on kuni 40-aastased tagasirännanud kogurahvastikuga võrreldes keskmisest sagedamini vallalised, vanemaealiste tagasirännanute hulgas on aga vallalisi vähem kui kogurahvastikus.
Samal ajal on tagasirännanud kõigis vanuserühmades enam vabaabielus. Abielus inimesi on kogurahvastiku hulgas rohkem kui tagasirännanute seas, seda eriti üle 40-aastaste puhul.
Rahvaloendus näitas, et 2011. aasta lõpus elas Eestis 28 000 inimest, kes olid viimase 11 aasta jooksul tulnud siia elama mõnest välisriigist. Neist 51 protsenti ehk 14 400 olid Eestis sündinud inimesed, kes siia tagasi rändasid.